Justine

Allikas: Vikipeedia
Justine ehk Vooruse õnnetused
Sade 1.jpeg
Esimese väljaande tiitelleht
Autor D. A. F. de Sade
Algpealkiri "Justine ou Malheurs de la vertu"
Päritolumaa Prantsusmaa
Keel prantsuse
Žanr(id) romaan
Kirjastaja J. V. Girouard
Avaldamisaeg 1791
Eesti avaldamisaeg I trükk 1993
II trükk 2001
Lehekülgi 352 (2001. aasta eestikeelne versioon)
Järgnev raamat "Juliette'i lugu"

"Justine ehk Vooruse õnnetused" (prantsuse keeles Justine ou Malheurs de la vertu või Les infortunes de la vertu) on markii de Sade'i erootiline romaan.

Autor kirjutas selle kahe nädala jooksul aastal 1787, olles Bastille's vangistuses. Esimest korda avaldati raamat 1791. Selle täiendatud versioon ilmus 1797. Hiljem ilmus kolmaski, viimane versioon loost, mis sisaldas sadakond gravüüri.

"Justine" on kirjutatud vastuseks Samuel Richardsoni 1740 ilmunud romaanile "Pamela ehk Hüvitatud voorus", mis omal ajal oli ülipopulaarne. Richardsoni romaanis elas nimikangelane üle hulganisti katsumusi, aga jäi vooruslikuks ja lõpuks sai talle osaks õnn.

"Justine'i" tegevus toimub enne Prantsuse revolutsiooni. Raamat räägib voorusliku naise Justine'i eluloo. Romaani alguses on ta 12-aastane ja elab koos õega nunnakloostris. Nende sealviibimise maksab kinni isa, aga pärast seda, kui isa mõrvatakse, pole enam kedagi, kes nende eest maksaks, ja abtiss käsib õdedel kloostrist lahkuda. Õdede teed lähevad lahku. Töö ja varjupaiga otsingutel satub "Justine" järjest pervertide ja petiste kätte, kes on peitunud vooruslikkuse maski taha ning piinavad ja vägistavad teda ja teisi inimesi. Lõpuks saab ta kokku oma õega, kuid esialgu ei tunne nad teineteist ära, sest on palju muutunud. Õde Juliette on elanud patust elu ja saanud väga jõukaks. Romaan lõpeb sellega, et 26-aastasele Justine'ile lööb välk pähe ja ta saab silmapilkselt surma.

Sade ise nimetas oma kirjavahetuses "Justine'i" räigeks pornograafiaks ning jumalateotuseks, mida korralik inimene lugeda ei tohiks[1]: "Praegu trükitakse ühte minu romaani, aga see on liiga amoraalne, et saata seda nii arukale ja kombekale inimesele nagu Teie. Mul oli raha vaja, mu kirjastaja palus mult midagi eriti pikantset, ja ma kirjutasin talle raamatu, mis suudaks kuradigi katku nakatada. Selle nimi on "Justine ehk Vooruse õnnetused". Põletage see raamat ja ärge seda lugege, kui see peaks juhuslikult teie kätte sattuma."

Sellegipoolest kirjutas Sade ka vanema õe Juliette'i eluloo "Juliette'i lugu", mis oli Justine'i eluloost hulga pikem. Kaks romaani kokku võtsid enda alla 10 köidet ja ligi 4000 lehekülge. "Justine'i" algversiooni pikkus oli 187 lehekülge. Seeria ilmumine lõppes 1801.

"Justine" ja "Juliette" ilmusid anonüümsena. Napoleon käskis selle teose autori välja selgitada ja vahistada. Selle tulemusena veetis markii de Sade oma elu 13 viimast aastat vanglas. Pariisi kuninglik kohus käskis Saja päeva ajal 19. mail 1815 selle raamatu hävitada.

20. sajandil on "Justine'i" korduvalt välja antud, põhiliselt tsenseerituna. Romaani põhjal on tehtud mitu filmi ning neist kõige tuntum on 1969 režissööri Jesus Franco versioon, milles nimiosa mängis 17-aastane laulja Romina Power ja markii de Sade'i osa Klaus Kinski.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. D. A. F. de Sade. "Justine ehk Vooruse õnnetused". Tõlgitud 1973. aasta väljaandest. Prantsuse keelest tõlkinud Kristiina Ross. Trükkinud AS Pakett. Lk 335. ISBN 9985-811-28-3