Justine

Justine ehk Vooruse õnnetused
Esimese väljaande tiitelleht
Originaali pealkiri	"Justine ou Malheurs de la vertu"
Autor	D. A. F. de Sade
Päritolumaa	Prantsusmaa
Keel	prantsuse
Žanr	romaan
Kirjastaja	J. V. Girouard
Ilmumisaeg	1791 (originaal) I trükk 1993 II trükk 2001 (eesti keeles)
Lehekülgi	352 (2001. aasta eestikeelne versioon)
Järgnev raamat	"Juliette'i lugu"

"Justine ehk Vooruse õnnetused" (prantsuse keeles Justine ou Malheurs de la vertu või Les infortunes de la vertu) on markii de Sade'i erootiline romaan.

Autor kirjutas selle kahe nädala jooksul 1787. aastal, olles Bastille vanglas vangistuses. Esimest korda avaldati raamat 1791. Selle täiendatud versioon ilmus 1797. Hiljem ilmus kolmaski, viimane versioon loost, mis sisaldas sadakond gravüüri.

"Justine" on kirjutatud vastuseks Samuel Richardsoni 1740 ilmunud romaanile "Pamela ehk Hüvitatud voorus", mis omal ajal oli ülipopulaarne. Richardsoni romaanis elas nimikangelane üle hulganisti katsumusi, aga jäi vooruslikuks ja lõpuks sai talle osaks õnn.

"Justine'i" tegevus toimub enne Prantsuse revolutsiooni. Raamat räägib voorusliku naise Justine'i eluloo. Romaani alguses on ta 12-aastane ja elab koos õega nunnakloostris. Nende sealviibimise maksab kinni isa, aga pärast seda, kui isa mõrvatakse, pole enam kedagi, kes nende eest maksaks, ja abtiss käsib õdedel kloostrist lahkuda. Õdede teed lähevad lahku. Töö ja varjupaiga otsingutel satub "Justine" järjest pervertide ja petiste kätte, kes on peitunud vooruslikkuse maski taha ning piinavad ja vägistavad teda ja teisi inimesi. Lõpuks saab ta kokku oma õega, kuid esialgu ei tunne nad teineteist ära, sest on palju muutunud. Õde Juliette on elanud patust elu ja saanud väga jõukaks. Romaan lõpeb sellega, et 26-aastasele Justine'ile lööb välk pähe ja ta saab silmapilkselt surma.

Sade ise nimetas oma kirjavahetuses "Justine'i" räigeks pornograafiaks ja jumalateotuseks, mida korralik inimene lugeda ei tohiks: "Praegu trükitakse ühte minu romaani, aga see on liiga amoraalne, et saata seda nii arukale ja kombekale inimesele nagu Teie. Mul oli raha vaja, mu kirjastaja palus mult midagi eriti pikantset, ja ma kirjutasin talle raamatu, mis suudaks kuradigi katku nakatada. Selle nimi on "Justine ehk Vooruse õnnetused". Põletage see raamat ja ärge seda lugege, kui see peaks juhuslikult teie kätte sattuma."

Sellegipoolest kirjutas Sade ka vanema õe Juliette'i eluloo "Juliette'i lugu", mis oli Justine'i eluloost hulga pikem. Kaks romaani kokku ilmusid kümnes köites ja ligi 4000 leheküljel. "Justine'i" algversiooni pikkus oli 187 lehekülge. Sarja viimane köide ilmus 1801. aastal.

"Justine" ja "Juliette" ilmusid anonüümsena. Napoleon käskis selle teose autori välja selgitada ja vahistada. Selle tagajärjel viibis markii de Sade oma elu 13 viimast aastat vanglas. Pariisi kuninglik kohus käskis Saja päeva ajal 19. mail 1815 selle raamatu hävitada.

20. sajandil on "Justine'i" korduvalt välja antud, põhiliselt tsenseerituna. Romaani põhjal on tehtud mitu filmi, millest tuntuim on režissöör Jesus Franco 1969. aasta versioon, kus nimiosa mängis 17-aastane laulja Romina Power ja markii de Sade'i Klaus Kinski.