Justin Petrone

Allikas: Vikipeedia
Justin Petrone Tarmo Virki raamatu "Minu Helsingi. Ärge tapke sõnumitoojat" esitlusel Tallinnas Solarise keskuse Apollos
Foto: Ave Maria Mõistlik, 19. veebruar 2015
Epp Petrone, Justin Petrone (keskel) ja Mike Collier, 2015
Justin ja Epp Petrone Kuressaare Ameerika teabepunkti viienda sünnipäeva tähistamisel, 2010

Justin Carroll Petrone (sündinud 20. novembril 1979 New Yorgis) on Ameerika-Eesti ajakirjanik, kirjanik ja blogija.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikides (sh lapsepõlves Long Islandil, hiljem New Yorgis ja Washingtonis) elanud, isa poolt itaalia ja ema poolt iiri[1] [2] juurtega Justin Petrone tutvus eestlanna Epp Väljaotsaga 2002. aastal Helsingis Soome välisministeeriumi korraldatud väliskorrespondentide koolitusel ning tuli Eestisse elama 2003. aastal.[3] Noored abiellusid, said kolm tütart, töötasid koos kirjastuses Petrone Print ning elasid algul Tallinnas, siis Tartus ja seejärel Viljandis. 2015. aastal abielu lahutati.[4]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetanud USA-s George Washingtoni Ülikooli ajakirjandusosakonna ja Euroopa poliitika kursused Taanis Kopenhaagenis ning õppinud Tartu Ülikoolis Balti uuringute magistriõppes.[5]

Tegevus ajakirjanikuna[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aastast tänini teeb Justin Petrone ajakirjanikutööd New Yorgis välja antavale biotehnoloogiaajakirjale GenomeWeb.[6] Alates 2003. aastast on ta vahendanud Eesti uudiseid peamiselt ingliskeelsele ajalehele The Baltic Times, kuid kirjutanud ka ülevaate- ja arvamusartikleid ajalehele Postimees, väljaandele City Paper, nädalalehele Eesti Elu = Estonian Life, ajakirjale Eesti Arst, veebiportaalile Delfi, ajakirjadele Anne & Stiil ja Tervis Pluss, veebiajakirjale Estonian World jm.[7]

Tegevus kirjanikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles on Justin Petronelt ilmunud kümmekond raamatut (2022. aasta seisuga).

Kui 2013. aastal troonis Petrone teos "Misjonäripoos" raamatukaupluste keti Rahva Raamat müügiedetabeli esikohal, kommenteeris tollase ETV kirjandussaate "Kirjandusministeerium" saatejuht Mart Juur seda mänguliselt nii: "Parem Justin Petrone peos kui Justin Timberlake katusel."[8]

Osalemine Eesti kultuurielus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on esinenud paljudel eesti kirjandusüritustel (nt kirjandusfestivalil Prima Vista[9], Viljandi Folgi kirjanduspäeval[10] jms) ning öelnud sõna sekka ka muude valdkondade ühiskondlikus diskussioonis nii oma kirjatööde kaudu kui ka avalikel foorumitel (nt Arvamusfestivalidel[11] [12], Rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverentsil "Eesti keele elujõust"[13] jms).

2. juunil 2018 avati USA Californias osariigis Stanfordi ülikoolilinnakus okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu Eesti-teemaline rändnäitus "Masters of our own homes: Estonia at 100", mille kõik tekstid oli koostanud Justin Petrone.[14] Hiljem oli see Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistav rändnäitus väljas Torontos, Bostonis ja Washingtonis.[15]

Justin Petrone on üks intervjueeritavaid Tartu Ülikooli eetikakeskuse kultuuriloolises dokumendis "Kaose ja korra piiril. Kasvatusest ja haridusest. Isiklikult" (2018, autor Tiia Kõnnussaar), kus oma lapsepõlvest, maailmavaatest ja kogemustest laste kasvatamisel räägivad Eestis elavad eri taustaga inimesed. Teised selles raamatus intervjueeritavad on Ly Seppel-Ehin, Rein Taagepera, Liisa Pakosta, Lembit Peterson, Piret Veerus, Helve Särgava, Igor Kotjuh, Sirje Norden ja Mari Kalkun.[16]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Audioraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed inglise keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]