Juris Alunāns

Allikas: Vikipeedia

Juris Alunāns (pärisnimi Gustavs Georgs Frīdrihs Alunāns; 13. mai 1832 Jaunkalsnava18. aprill 1864 Jostene) oli läti luuletaja, publitsist ja keeleteadlane. Ta oli üks Noorlätlaste juhte.

Alunāns sündis Jaunkalsnava mõisa rentniku peres. 1846-1854 õppis ta Jelgava põhikoolis ja gümnaasiumis. Ta õppis selgeks lisaks läti keelele saksa, vene, prantsuse, leedu, ladina, vanakreeka ja heebrea keele. Ta luges originaalis vanakreeka autoreid ja püüdis ka ise vanakreeka keeles luuletusi kirjutada. 1855 asus ta õppima Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda, hiljem õppis ka riigiteadusi. Ta kuulus korporatsiooni Fraternitas Academica Dorpatensis. 1856 andis ta välja mitmetest keeltest läti keelde tõlgitud või mugandatud luuletuste kogu "Dziesmiņas..." ("Laulukesed..."), mis sisaldas ka ühe tema enda luuletuse.

Alunāns asus teadlikult kujundama läti kirjakeelt luues umbes 500 neologismi, millest suur osa võeti kasutusele ja püsivad keeles siiani. Ta pani kirja läti kirjakeele loomise põhimõtted.

1862 asutas ta koos Krišjānis Valdemārsi ja Krišjānis Baronsiga noorlätlaste ajalehte "Pēterburgas Avīzes", mille esimeseks peatoimetajaks sai Alunāns. 1859–1860 andis ta Tartus välja populaarteaduslikku almanahhi "Sēta, Daba, Pasaule" ("Õu, loodus, maailm"), mis sisaldas artikleid geograafia, looduse, ajaloo ja keele teemal.

1864. aasta jaanuarist oli ta politsei pideva jälgimise all ja paljude tema luuletuste ja kirjutiste avaldamine keelati.

Ta oli Ādolfs Alunānsi onu. Tema vend Indriķis Alunāns oli ajakirjanik, samuti aktiivne noorlätlaste liikumises.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Dziesmiņas, latviešu valodai pārtulkotas" (1856)
  • "Sēta, daba, pasaule" (1860)
  • "Tautas saimniecība" (1867)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]