Julius Kuperjanovi tänav

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Tartu tänavast, Põltsamaa tänava kohta vaata artiklit Julius Kuperjanovi tänav (Põltsamaa), Valga tänava kohta vaata artiklit Julius Kuperjanovi tänav (Valga).

Kaart
Kaart
Endine purskkaev karu kujuga Kuperjanovi tänava pargis, sügis 2011

Julius Kuperjanovi tänav on tänav Tartus.

Tänav algab Pepleri tänava lõpust Pepleri ja Vallikraavi tänava ristmikult. See kulgeb algul edelasse, teeb Kastani ja Jaan Tõnissoni tänava ristmikul käänaku ja jätkub lõuna suunas, kuni jõuab Vaksali tänavani, kus lõpeb. Tänav on umbes 570 m pikk.[1][2]

Kuperjanovi tänav ristub Veski tänavaga (risti), Kastani tänavaga (risti) ja Tõnissoni tänavaga (paremalt).[1][2]

Tänava suurima paarisnumbriga maja kannab numbrit 68, suurima paaritu numbriga maja numbrit 9. Suuremas osas tänavast jääb paaritu numbriga majade kohale Vaksali park.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänava nimi oli Maarjamõisa tänav (Marienhöfsche Straße), kuni Tartu linnavolikogu 14. veebruaril 1934 nimetas ta Helmi Mäelo ettepanekul Julius Kuperjanovi tänavaks[3].

17. septembril 1940 nimetas Tartu Linnavalitsus Tartu Linnavolikogu ülesandeis Julius Kuperjanovi tänava „Hans Heidemann’i“ tänavaks[4]. 1940–1941 ja 1944–1991 oli tänava nimi Hans Heidemanni tänav.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kuperjanovi tänava raudteepoolses otsas võib leida juugendarhitektuuri näiteid. Tänava ääres on ka kunagine Tartu Raudteelaste Klubi, millest hiljem sai Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja (Kuperjanovi 9). Kuperjanovi ja Tõnissoni tänava ristis asub Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone, heimatstiili näide arhitekt Georg Hellatilt. Sellest kesklinna poole jääb üliõpilaskorporatsioon Ugala funktsionalistlikus stiilis konvendihoone. Käänukohal, kus Kuperjanovi tänavast saab Pepleri tänav, paikneb Tartu Maarja kirik, kus nõukogude ajal oli Eesti Põllumajandusakadeemia võimla.

Jaan Tõnissoni, Julius Kuperjanovi ja Vaksali tänava vahelisse kolmnurka jääb park, kus paiknenud purskkaevust on tänapäeval säilinud karuskulptuur.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Regio Tartu kaart
  2. 2,0 2,1 Ekspresskataloog 2005, lk. 54. Tartu kaart mõõtkavas 1:22 000
  3. Tartu linnavolikogu lahkus helde südamega. Vaba Maa, 16. veebruar 1934, nr. 39, lk. 5.
  4. ENSV Teataja lisa ; 16 1940-10-22

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]