Julius Caerleonist

Allikas: Vikipeedia

Julius Caerleonist (suri 287, 303 või 304 Walesis Caerleonis (tol ajal Quadra Legionum)) oli kristlik märter, katoliku pühak.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Gildase järgi olid Julius ja Aaron Caerleonist Quadra Legionum'i (Gildasel Urbs Legionum) kodanikud.

Mõningate autorite järgi läksid Aaron ja Julius kõigepealt Rooma, kus nad alustasid Pühakirjaga tutvusetegemist.

Märtrisurm[muuda | muuda lähteteksti]

Diocletianuse-aegsete kristlaste tagakiusamiste ajal surid Aaron ja Julius Monmouthi krahvkonnas Caerleonis märtrisurma. Beda järgi suri koos nendega märtritena veel palju teisi mees- ja naiskristlasi.

Surma aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Juliuse surma aja annavad eri autorid erinevalt. Märtreid Juliust ja Aaronit mainib esimesena Gildas teoses "De excidio et conquestu Britanniae" Inglismaa esimärtri Verulami Albani kõrval ning paigutab ka nende surma Diocletianuse aega. Ta kirjutab:

„Et Britannia ei mähkuks täielikult pilkase öö sügavasse pimedusse, süütas Jumal oma vaba annina meile tagakiusamiste ajal pühade märtrite heledad lambid. Ma räägin Verulamiumi [praegu St Albans ]Albanist koos Aaroni ja Juliuse, leegionide linna kodanikega, ja ülejäänutest, meestest ja naistest, eri kohtadest, kes seisid kindlalt üleva meeleõilsusega Kristuse lahingus. “

Gildas

Michael Alford nimetab vanade inglise ajalookirjutajate põhjal surma-aastaks 287. Jean Bollandi ja Sollieruse arvates suri ta 303 või 304 (Beda järgi Diocletianuse-aegsete tagakiusamiste teine aasta; Bedal kronoloogiavea tõttu 307; Gildast valesti tõlgendades arvab ta, et martüürium leidis aset Chesteris; Beda järgi surid Julius ja Aaron umbes samal ajal Albaniga). On ka oletatud, et nad surid 3. sajand keskel. Surmakuupäev on pärimuse järgi 1. juuli. Võib ka olla, et see kuupäev tuleneb Moosese venna Aaroni mälestuspäevast.

On kaheldud, kas Diocletianuse-aegsed tagakiusamised leidsid aset ka Britannias. Beda ei ole ajas päris kindel.

Mälestusehitised[muuda | muuda lähteteksti]

Aaroni ja Juliuse kultus säilis Walesis ka pärast 5. sajandit, mil anglite ja sakside vallutuste tõttu Inglismaal muutusid teised kultusepaigad ligipääsmatuks. 9. sajandist pärineval Caerleoni kaardil on märgitud kolm mälestusehitist. Üks neist, mis oli pühitsetud Aaronile, asus linnast lõuna pool, Uski jõe põhjakaldal, ülejäänud olid teisel pool jõge.

Llandaffi raamat (umbes 1130) mainib veel neid hooneid (Merthir Iun (Iulii) et Aaron). Nähtavasti kingiti 7. sajandil Glywysingi ja Gwenti kuninga Meurigi ajal Llandaffi piiskopile Nuddile kogu märtritele Juliusele ja Aaronile pühitsetud ala, mis varem oli kuulunud pühale Dubriciusele (Dyfrigile).

Geoffrey Monmouthist samastab oma teoses "Historia regum Britanniae" esimest korda "leegionide linna" Caerleoniga ning märgib esimest korda Juliusele ja Aaronile pühitsetud kirikuid. Juliuse kiriku nunnakloostrisse olevat pärast Camlanni lahingut tagasi tõmbunud kuninganna Gwenhwyfar. On arvatud, et Juliuse kirik nunnakloostriga ja Aaroni kirik kanoonikute kapiitliga, mida ka hilisemad autorid mainivad, on Geoffrey väljamõeldis.

Gerald de Barry (Giraldus Cambrensis) teatab raamatus "Itinerarium Kambriae" (umbes 1190), et Juliuse kirik oli seotud nunnakloostriga, Aaroni kirik (tema matmispaigas) kapiitliga (kanoonikute kloostriga). Tema ajal neid kirikuid enam ei olnud.

Pärast keskaega on peaaegu kõik autorid uskunud, et "leegionide linn" on Caerleon, kuigi mõned on pidanud võimalikuks, et Beda pidas silmas Chesterit.

Francis Godwin märgib 16. ja 17. sajandi vahetusel, et talle eelnev põlvkond mäletas kahte Aaroni ja Juliuse kirikut, millest üks oli Caerleoni lääneosas, teine idaosas. Nad asusid teineteisest umbes kahe miili kaugusel.

Arvatakse, et püha Juliuse kirik asus kunagise häärberi, parun Herbert of Cherbury residentsi ning praeguse talumaja (St. Julians) kohal linnast läänes. Püha Aaroni kabeli asukoht arvatakse olevat loodes, Penrhosi roomlaste leeri lähedal, Afon Lwydi ning Caerleonist ülesvoolu Uski jõkke suubuva Sori oja (Sor Brook) vahel. Sealt on leitud kivikirste, mis näitavad, et see on olnud matmiskoht.

Varsti pärast normanni vallutust oli Caeleoni linna sees Juliusele ja Aaronile pühitsetud kirik, mille Robert de Chandos annetas Goldcliffi abikloostrile, mille ta oli 1113 asutanud.

Mälestuspäev[muuda | muuda lähteteksti]

Aaroni ja tema kaaslaste mälestuspäev on katoliku kirikus 22. juunil. Kokkukuuluvuse märgiks on see samal päeval Verulami Albani mälestuspäevaga (Albani surmakuupäev). Teistel andmetel on Aaroni ja kaaskannatajate mälestuspäev nende traditsioonilisel surmakuupäeval 1. juulil.