Jules Massenet

Allikas: Vikipeedia
Jules Massenet portrait.jpg

Jules Émile Frédéric Massenet (12. mai 1842 Montaud13. august 1912 Pariis) oli prantsuse helilooja ja muusikapedagoog.

Massenet on eriti tuntud oma ooperiloomingu poolest. Eluajal oli ta populaarne, kuid varsti pärast surma läks stiil, mida ta viljeles, moest, ja Massenet suuresti unustati. Alates 1970. aastatest on tema loomingut siiski uuesti esitama hakatud, ehkki sellist menu kui Massenet' eluajal pole see saavutanud.

Massenet sündis Montaud' külas, mis tänapäeval kuulub Saint-Étienne'i koosseisu. Kui ta oli 6-aastane, kolis ta pere Pariisi, kus tema ema Adélaïde hakkas andma klaveritunde. Klaverit hakkas õppima ka Jules ja tegi seda nii hästi, et juba 11-aastaselt suutis ta astuda Pariisi Konservatooriumi.

Nende õpingute ajal kolis tema pere Chambérysse. Mõne kuu pärast naasis Massenet Pariisi, et õpinguid jätkata. Ta elas sel ajal oma isa esimese naise ja selle uue mehe juures. Oma õpingute rahastamiseks töötas ta teatrites, mängides timpanit ja teisi löökpille, ning kohvikutes klaverit.

1862 võitis ta kantaadiga "David Rizzio" Rooma suure auhinna ja veetis kolm aastat Roomas. Seal kohtas ta Ferenc Liszti, kes palus tal anda klaveritunde Louise-Constance de Gressyle. 1866 nad abiellusid ja see abielu aitas Massenet'l pääseda kõrgseltskonda: tollal oli see väga oluline.

1867 etendus Massenet' esimene ooper "La Grand' Tante" Opéra-Comique'is. Suur läbilöök saabus 1873 dramaatilise oratooriumiga "Maarja Magdaleena".

18701871 tegi Massenet oma töösse heliloojana pausi, osalemaks Saksa–Prantsuse sõjas.

Massenet oli väga viljakas. Ta kirjutas üle 25 säilinud ooperi. Tööpäeva alustas ta sageli kell 4 hommikul. Muusika kirjutamisel ei kasutanud ta klaveri abi, vaid ta kirjutas üksnes oma kujutlusvõimet kasutades. See aitab tema teoste orkestreerijaid: isegi kõige valjemates muusikakäikudes jääb instrumentide kõla alati selgeks.

Massenet ei käinud oma teoste avalikel ettekannetel. Sageli pidid sõbrad talle tema teoste menust teatama.