Jules Grévy

Jules Grévy
Sünniaeg	15. august 1807
Surmaaeg	9. september 1891 (84-aastaselt)
Amet	riigimees, poliitik

François Jules Paul Grévy (15. august 1807 Mont-sous-Vaudrey, Jura departemang, Prantsusmaa – 9. september 1891 Mont-sous-Vaudrey) oli Prantsusmaa president 1879–1887.

Grévy sai 1837 advokaadiks. Ta säilitas ka Juulimonarhia ajal vabariiklikud vaated ja valiti 1848 oma kodudepartemangu esindajana Asutavasse Kogusse. Kuningas Louis-Philippe I troonilt tõukamise tagajärjel 1848 nimetati ta tema kodudepartemangu Jura ajutise valitsuse komissariks.

Nähes ette, et Prantsusmaa kõigi aegade esimesed presidendivalimised võidab Louis-Napoléon Bonaparte, kes sugugi polnud valimiste soosik, soovitas ta põhiseaduse teha selliseks, et Rahvusassambleel oleks õigus presidenti nii ametisse nimetada kui ametist vabastada. See ettepanek ei läinud läbi, sest enamus saadikuid uskus, et valimised võidab Louis-Eugène Cavaignac, kes oli kuulsust kogunud Prantsuse 1848. aasta revolutsiooni mahasurujana. Rahvusassambleele jäi õigus president nimetada üksnes juhul, kui presidendivalimiste esimeses voorus ei kogu keegi üle 50% hääli. Bonaparte võitis valimised ülekaalukalt 77%-ga ja sai presidendiks, kuid ei tohtinud teiseks ametiajaks kandideerida. Seetõttu korraldas Bonaparte 1851. aastal veretu riigipöörde, saatis Rahvusassamblee laiali ja kuulutas end järgmisel aastal keisriks Napoleon III nime all. Pärast riigipööret hakati Grévyd pidama ettenägelikuks.

Jules Grévy. Léon Bonnat' maal

1868 tuli Grévy poliitikasse tagasi ja sai Vabariikliku Partei mõjukaks liikmeks. Pärast Teine keisririik|Teise keisririigi]] langemist valis Rahvusassamblee ta 16. veebruaril 1871 assamblee eesistujaks. 2. aprillil 1873 astus ta parempoolse opositsiooni survel tagasi. 8. märtsil 1876 valiti ta Saadikutekoja eesistujaks ja seda ametikohta täitis ta nii hästi, et kui president Patrice de Mac Mahon ametist tagasi astus, valiti ta 30. jaanuaril 1879 uueks presidendiks ilma vabariiklike erakondade vastuseisuta. Kõik tema eelkäijad Prantsusmaa presidendi ametikohal olid olnud monarhistid, isegi kui nad valimiste eel vastupidist väitsid, ja seetõttu oli Jules Grévy Prantsusmaa esimene vabariiklasest president.

Grévy maine oli esimesel ametiajal plekitu ja sellepärast nõustus ta teise ametiajaga, mis algas 18. detsembril 1885. Kuid natuke aega hiljem selgus, et tema väimees Daniel Wilson kaupleb Auleegioni ordenitega. Grévy keeldus tunnistamast, et ta vastutab kaudselt oma sugulase eest, kes aunimetusi raha eest jagab, ja seetõttu sunniti ta tagasi astuma, Ta lahkus ametist 2. detsembril 1887.

Grévy oli vabamüürlane ja tema tagasiastumise skandaal õhutas Prantsusmaal vabamüürluse vastaseid meeleolusid.

Grévy oli kirglik piljardimängija. Nii karikatuuridel kui paraadportreedel kujutati teda sageli piljardikepiga.

Kõrbesebra Equus grevyi sai nime Jules Grévy järgi. Aastal 1882 saatis hiljem Etioopia valitsejaks saanud Menelik II kõrbesebra presidendile Jules Grévyle kingituseks. Kui avastati, et sebra erineb juba varem tuttavatest lõuna pool elavatest sugulastest, saigi ta presidendi auks endale nime.