Juku-Kalle Raid

Allikas: Vikipeedia
Juku-Kalle Raid ja Hardi Volmer Toomas Kümmeli raamatu "Mõttetute riikide aabits II" esitlusel Humalakojas.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. juuli 2020
Aleksei Turovski ja Juku-Kalle Raid Ahto Mulla raamatu "Loomade elu" esitlusel Kuku klubis.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 9. juuni 2014
Juku-Kalle Raid ACTA-vastasel meeleavaldusel Tallinnas Vabaduse väljakul, 2012

Juku-Kalle Raid (pseudonüüm Ahto Muld[1]; sündinud 28. juulil 1974) on eesti ajakirjanik, luuletaja, poliitik, aastatel 2011–2014 ja taas 2023. aastast Riigikogu liige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Juku-Kalle Raid on õppinud Tallinna 44. Keskkoolis[2] ja lõpetanud 1997. aastal Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi.[3]

Töö ajakirjanikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Raid on töötanud ajalehtedes Sirp (1991–1992), Post (1993–1994), Õhtuleht (1994–1995) ja ajakirjas Luup ning olnud ajakirja Kultuur ja Elu peatoimetaja (1997–1999).[4]

Ta on olnud TOP Raadio saatejuht (1993–1994), teinud Eesti Raadios saadet "Maailmapilt" ning Kuku raadios saateid "Tegelikkuse KesKus" (2003–2005; taas novembrist 2010)[5] ja "Juku-Kalle rännak ajas ja ruumis".

Ta on juhtinud ETV-s saadet "Tegelikkuse KesKus" (2004–2005) ning kirjutanud dokumentaalsarja "Uue aja asjad" (2006) stsenaariumi. Aastatel 2009–2011 juhtis ta kaassaatejuhina ETV 2-s vene- ja eestikeelset saadet "Batareja".[6]

1997. aastast on ta kord kuus ilmuva ajalehe KesKus peatoimetaja. Ühtlasi juhib ja toimetab ta alates 2015. aasta juunist Kuku raadios saadet "Jukuraadio".[7]

Looming ja kirjastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Luule- ja muud loomeraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on avaldanud luulekogud "Maailmamäng" (1991), "Hõikelein" (1999), "Õigem valem" (2000, koos Jan Kausi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga), "Enam vähem" (2003, koos Jan Kausi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga), "Juku-Kalle Raid ja teisi luuletusi" (2013, koostaja Maris Jõks). Tema luulet on ilmunud ka inglise, soome ja vene keeles.[8]

2013. veebruaris andis Raid välja raamatu "Eelarve. Friigikogu rahvuseepos", mis kirjeldab Keskerakonna venitamistaktikat 2013. aasta riigieelarve vastuvõtmisel ning kajastab ööistungitel toimunut. Raamatule kirjutasid järelsõnad Mart Laar, Mart Nutt ja Eiki Nestor.

2013. aasta detsembris avaldas Juku-Kalle Raid koos Toomas Kümmeliga kirjandusliku kokaraamatu "Vanad head toidud paluvad lauda". 2014. juunis ilmus trükist Ahto Mulla raamat "Loomade elu" – Aleksei Turovski eessõna ja Jüri Mildebergi piltidega.

Tõlkimine[muuda | muuda lähteteksti]

Juku-Kalle Raid on vene keelest tõlkinud Daniil Harmsi lühiproosat ning Bulat Okudžava, Jevgeni Reini ja Jossif Brodski luulet. Islandi keelest on Juku-Kalle Raid koos Askur Alasega tõlkinud islandi luuleklassiku Steinn Steinarri luulekogu "Aeg ja vesi"[9] ning muinaspõhja keelest värsid Askur Alase tõlgitud raamatus "Ragnari saagad" (2021)[10].

2010. aastal tõlkis Juku-Kalle Raid eesti keelde Juri Levitanski, Andrei Tarkovski, Bella Ahmadulina, Vladimir Ufljandi ja Jevgeni Reini luulet. Valiktõlgete ettelugemise salvestas ETV.

Raid on Jelena Skulskaja raamatu "Neljas süžee" (Originaalne Keskus OÜ, 2023) toimetaja, koostaja ja üks tõlkijaid.[11]

Kirjastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Juku-Kalle Raid on välja andnud ka teiste autorite raamatuid: Poola rahvuseepose "Pan Tadeusz" (2000), Vaapo Vaheri "Surmakuul ja seemnepurse" (2003), Jelena Skulskaja "Vene rulett" (2003) ja "Siilid udus" (2006), Kivisildniku "Null tolerants" (2005), Hardo Aasmäe "Mõttetute riikide aabits" (2015), Boris Buracinschi "Oh see Eesti kergemeelsus" (2016), Katri Raiki "Viimane lahke maja" (2020) jt.

Aastatel 2010–2019 tegi ta kirjastustööd talle endale kuulunud kirjastuse Ema & Isa[12] kaudu, osa tema kirjastatud raamatutest on välja antud kirjastuse Originaalne Keskus[13] kaudu.

Juku-Kalle Raid on 2012. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.[1]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aastal oli Raid üks nn särgiskandaali algatajaid. Raid tegi T-särgi "Kommarid ahju!", millel oli trükitud valikuline nimekiri Eesti endistest EKP liikmetest. Juhtum, kus kaitseministri alluv kandis avalikus kohas seda särki, viis kaitseminister Jaak Jõerüüdi (oli endise EKP liikmena särgil kirjas) tagasiastumiseni.[14] Raid lasi trükkida ka särgi "Vaši", mille esiküljel on kujutatud varaste eest hoiatav märk ja Edgar Savisaare valimisloosung "Tehtud!" slaavi tähtedega.

2005. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel kandideeris ta Res Publica nimekirjas ja kogus 69 häält.

2009. aasta kohalike volikogude valimistel kandideeris ta Tallinnas Eestimaa Roheliste nimekirjas (erakonda kuulumata) ja kogus 334 häält.

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Juku-Kalle Raid Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas (erakonda kuulumata) valimisringkonnas nr 2 (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita) ning sai 1097 häält.[15] Ta sai XII Riigikogu liikmeks 2011. aasta 6. aprillil majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi asendusliikmena. Riigikogu liikmena kuulus ta väliskomisjoni ning OSCE Parlamentaarsesse Assambleesse. Raid on käinud OSCE vaatlusmissioonil Makedoonias, Serbias, Armeenias, Gruusias, Venemaal, Valgevenes, Kasahstanis jne.

Ta kandideeris 2013. aastal Tallinnas kohalikel valimistel Lasnamäel (valimisringkond nr 4) ja sai 1082 häält.[16] 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris ta Eesti Iseseisvuspartei nimekirjas (erakonda kuulumata) ja sai 566 häält.[17]

2014. aasta aprillist kuni 2017. aastani oli Juku-Kalle Raid Tallinna linnavolikogu liige ja kuulus selle IRL-i fraktsiooni.

2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta valimisringkonnas nr 2 ja sai 1257 häält, kuid valituks ei osutunud.[18][19]

2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Vabaerakonna nimekirja esinumbrina (erakonda kuulumata) valimisringkonnas nr 2. Ta kogus 497 häält ja ei osutunud valituks.[20]

2021. aasta kohalikel valimistel kandideeris ta erakonna Eesti 200 nimekirjas Tallinnas Nõmmel, sai 686[21] häält ja valituks ei osutunud, kuid sai 21. septembril 2022 Margus Tsahkna asendusliikmena Tallinna linnavolikogu liikmeks.[22]

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) 1280 häält ning ei osutunud valituks, kuid pääses parlamenti aprillis 2023 välisministriks saanud Margus Tsahkna asendusliikmena.[23] Ta on Eesti 200 fraktsiooni liige, kuid erakonda ei kuulu.[24]

Rahvuskultuuride temaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Juku-Kalle Raidile on olnud iseloomulik huvi rahvuskultuuride temaatika vastu. Näiteks XII Riigikogu liikmena kuulus ta järgmistesse parlamendirühmadesse: Eesti-Aafrika parlamendirühm, Eesti-Albaania parlamendirühm, Eesti-Armeenia parlamendirühm, Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm, Eesti-Georgia parlamendirühm, Eesti-Kirgiisi parlamendirühm, Eesti-Moldova parlamendirühm, Eesti-Sloveenia parlamendirühm, Eesti-Ukraina parlamendirühm, Eesti-Venemaa parlamendirühm.

Lisaks kuulus Raid parlamendi liikmena toona ka järgmistesse toetusrühmadesse ja ühendustesse: inimõiguste rühm, kodanikuühiskonna toetusrühm, kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühm, looduslike pühapaikade toetusrühm (aseesimees), muinsuskaitse ühendus, Narva toetusrühm (esimees), saadikuühendus "Inimõiguste kaitseks Põhja-Kaukaasias" (aseesimees), Setomaa toetusrühm, soome-ugri toetusrühm (esimees), Taiwani toetusrühm, Tiibeti toetusrühm (aseesimees), toetusrühm inimõiguste ja poliitiliste vabaduste eest Iraanis (esimees), Valgevene demokraatia ning kodanike õiguste ja vabaduste toetusrühm (esimees).

Juku-Kalle Raid on Eestis vastu võtnud uiguuri vastupanutegelase ja poliitiku Rebiya Kadeeri (2011) ja Iraani vastupanuliikumise esimehe Maryam Rajavi (2012).

Hiina saatkonna protest[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aasta augustis külastas Eestit dalai-laama eriesindaja Põhja-Euroopas, Poolas ja Balti riikides Sonam Tsering Frasi, kes käis ka Seto kuningriigi päeval. 4. augustil kohtus ta riigikogu esimehe Lauri Hussari ja riigikogu Tiibeti toetusrühma esimehe Juku-Kalle Raidiga. Sellele reageerides saatis Hiina saatkond Eestis Lauri Hussarile ja Juku-Kalle Raidile rahulolematusenoodi, milles kutsutakse üles austama Hiina terviklikkust, mõistma Hiina muresid ning mitte halvendama suhteid Hiina Rahvavabariigiga. Muu hulgas nõudsid hiinlased, et Eesti poliitikud lõpetaksid läbikäimise «dalai-laama klikiga».[25]

Keskerakonna poliitikute kritiseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Raid on korduvalt kritiseerinud Edgar Savisaart.[26]

2012. aasta septembris kuulutas Juku-Kalle Raid Riigikogu kohvikus, et Eestisse saabub demokraatia siis, kui Yana Toom saab kuuli pähe. Toom kommenteeris vahejuhtumit nii: „See on väga juku-kallelik. Panin selle õhtul oma Facebooki mõttega, et Raid järgmine kord valiks sõnu. Mul ei ole Juku-Kallele mingeid pretensioone. Juku-Kalle on väga huvitav ja tark inimene, aga eetika piirid on tal kusagil mujal kui minul.“ Ühtlasi mainis Toom, et tal on vahel selline tunne, et riigikogus on vaja dopingukontrolli teha, viidates võimalusele, et Raid oli joobes.[27]

Venemaa kultuuriministri asetäitja noomimine[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal Soomes Lahtis toimunud 7. soome-ugri rahvaste maailmakongressil astus ajalehe KesKus peatoimetaja ja kongressi vaatleja Juku-Kalle Raid ligi Venemaa kultuuriministri asetäitjale Aleksandr Žuravskile ning avaldas valjuhäälselt imestust, et too esines nii Vene impeeriumi meelse kõnega. "Kas sa kirjutasid selle jama ise?" küsis Raid otse. – "Ise, muidugi," vastas ehmunud aseminister.[28]

Noorpoliitikutelt saadud tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu korraldatud noorteparlamendis "101 last Toompeale" valiti 2013. aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelaseks poliitik ja kultuuriajakirjanik Juku-Kalle Raid.

Noortefoorumi "101 last Toompeale", mis toimus toona 22. korda, eesmärk on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.[29]

Osalemine kokandussaates[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta detsembris osales Raid TV3 avaliku elu tegelaste kokandusteemalises telesaates "Õhtusöök viiele", kus leiti, et tema valmistatud toidud viivad keele alla. Tema kui kodukoka menüüsse kuulusid eelroog "Laisa krabipüüdja kotlet väikese ingveri ja muu heaga", Katja apelsini-tomati pohmakasupp, viilutatud lambakints Bulgaaria peediveini ja ürtidega ning magustoit "Kirju mäger, kes tahtis olla koer". [30]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa on kartograaf ja orienteeruja Tõnu Raid. Enda otseseks mõjutajaks peab Juku-Kalle Raid aga slaavi keeltest tõlkijast vanaisa Aleksander Raidi: "Ma õppisin temalt sõna jõudu ja võlu. Sõnasättimist."[31]

Raid on avalikult tunnistanud, et teismelisena äritses ta Nõukogude Liidust toodud salakaubaga.[32]

Raidi elukaaslane on olnud 2010. aastatel kultuuriloolane Jekaterina Koort. 2020. aastatel on ta elukaaslane kunstnik Eleri Muhkel.[33]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 "Kirjanike Liidu uusi liikmeid". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 11. juunil 2014.
  2. ↑ Kaire Kenk. Juku-Kalle Raid – teravkeelne (aja)kirjanik Kuulutaja, 26.10. 2018.
  3. ↑ CV Riigikogu kodulehel. Vaadatud 19.10.2023.
  4. ↑ CV Riigikogu kodulehel. Vaadatud 19.10.2023.
  5. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 441
  6. ↑ Juku-Kalle Raidi telesaateid ERR Arhiiv, vaadatud 27.10.2023.
  7. ↑ CV Riigikogu kodulehel. Vaadatud 19.10.2023.
  8. ↑ Juku-Kalle Raidi luulet ja luuletõlkeid ETV saatesarjas "Batareja" ERR Arhiiv. Vaadatud 07.12.2023.
  9. ↑ Eda Post. Askur Alas ja islandlaste Jaan Kross Eesti Päevaleht / LP, 01.11.2008.
  10. ↑ "Ragnari saagad" ESTERis. Vaadatud 28.10.2023.
  11. ↑ Mihhail Trunin. Aevustus | Imeliste lugude aeg. Jelena Skulskaja leidis neljanda süžee Eesti Päevaleht / LP, 29.11.2023.
  12. ↑ Ema & Isa OÜ E-äriregistris. Vaadatud 27.10.2023.
  13. ↑ OÜ Originaalne Keskus E-äriregistris. Vaadatud 27.10.2023.
  14. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 108
  15. ↑ Hääletamistulemus. Valimisringkond nr 2: Kesklinn, Lasnamäe, Pirita. Riigikogu valimised 2011. Vabariigi valimiskomisjoni koduleht. (Kasutatud 5. aprillil 2011.)
  16. ↑ http://kov2013.vvk.ee/district_0784_4.html
  17. ↑ http://ep2014.vvk.ee/mandates.html
  18. ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-2.html
  19. ↑ http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html
  20. ↑ Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa Riigikogu valimised 2019
  21. ↑ "Tallinn - Valimisringkond nr 7". valimised.ee. 19. oktoober 2021. Vaadatud 3. jaanuar 2023.
  22. ↑ "TEELE > Isiku profiil". TEELE. 21. september 2022. Vaadatud 3. jaanuar 2023.
  23. ↑ Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus ERR Uudised, 10.04.2023.
  24. ↑ CV Riigikogu kodulehel. Vaadatud 19.10.2023.
  25. ↑ Loora-Elisabet Lomp. Lauri Hussar ja Juku-Kalle Raid pälvisid Hiina Rahvavabariigilt vihase noodi Postimees.ee, 08.09.2023.
  26. ↑ Juku-Kalle Raidi pöördumine Tallinna linnapea Edgar Savisaare poole Linnavolikogu istungil 12. juunil 2014
  27. ↑ Epp-Mare Kukemelk. Yana Toom kolleegi solvangust: mul ei ole Juku-Kalle Raidile pretensioone Delfi, 21.09.2012.
  28. ↑ Urmo Soonvald. Juku-Kalle Raid korraldas Vene aseministrile piinliku loengu: kas sa kirjutasid selle jama ise? Delfi, 17.06.2016.
  29. ↑ Aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane on Juku-Kalle Raid ERR Menu, 23.11.2013.
  30. ↑ «Õhtusöök viiele» retseptid: Juku-Kalle toidud viivad keele alla Postimees/Elu24, 07.12.2012.
  31. ↑ Käbi ei kuku... Tõnu ja Juku-Kalle Raid Vikerraadio saade, 27.03.2022.
  32. ↑ Käbi ei kuku... Tõnu ja Juku-Kalle Raid Vikerraadio saade, 27.03.2022.
  33. ↑ Keit Paju. Juku-Kalle Raidi kõrval on uus naine! Ekskaasa Katja: pikaajalised suhted lähevad tihti eri teed Kroonika/Õhtuleht, 28.02.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikogu praegune koosseis
RE fraktsioon (37)
EKRE fraktsioon (16)
Eesti 200 fraktsioon (14)
SDE fraktsioon (9)
Isamaa fraktsioon (8)
KE fraktsioon (6)
Fraktsioonitud (11)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juku-Kalle_Raid&oldid=6599668"