Juhan Weizenberg
Juhan Weizenberg (10. juuli 1838 Erastvere vald, Võrumaa – 23. oktoober 1877 Narva) oli eesti luuletaja.
Weizenberg sündis Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas Mäe-Jakapi popsikohas kingsepa pojana. Ta õppis Kanepi kihelkonnakoolis, 1854. aastal lõpetas Tartu kreiskooli.
Aastatel 1855–1857 oli ta koduõpetaja Torma köstri Adam Jakobsoni peres, puutudes seal kokku Carl Robert Jakobsoniga. 1858–1861 oli ta Alatskivi mõisa- ja vallakirjutaja.[1] Hiljem töötas Narvas ametnikuna.
Ta on kirjutanud ligi paarkümmend luuletust, sealhulgas "Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa" (1862) ja "Vana hopmanni Nutu-laul Mõisavalitsust käest ära andes. Jüripäeval 1861" (1864). Weizenbergi tõsielul põhinevaid uuema rahvalaulu vormis luuletusi peetakse varaseimateks feodalismivastasteks realistlikeks luuletusteks.[1] Ta tegi kaastööd ajalehtedele Perno Postimees ja Eesti Postimees, osales Narva rahvusliku seltsi Ilmarine tegevuses ning kogus rahvaluulet.
Maeti Narva Siivertsi kalmistule, 1977. aastal maeti ümber Kanepi-Mäe kalmistule.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Juhan Weizenberg Eesti biograafilises andmebaasis ISIK