Arvo Mägi

See artikkel räägib eesti kirjanikust; samanimeliste inimeste kohta vaata lehekülge Arvo Mägi (täpsustus)

---

Arvo Mägi (pseudonüüm ka Juhan Timmukuru; 13. juuni 1913 Koosa küla, Kavastu vald, Tartumaa – 27. november 2004 Nacka vald, Stockholmi lään) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Ta lõpetas 1931. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Ta õppis aastatel 1932–1939 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas (lõpetas 1939 cum laude ja kaitses magistriväitekirja). Ta õppis veel 1939. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja Helsingi Ülikoolis. Akadeemiliselt kuulus alates 1933 Fraternitas Liviensisesse, alates 1992 auvilistlane.

Aastatel 1939–1941 töötas Eesti Rahva Muuseumis, 1941–1943 oli Postimehe ajakirjanik.

Läks 1943. aastal Soome, oli ajalehe Malevlane ja Soome Yleisradio eestikeelsete saadete toimetaja.

Põgenes 1944. aastal Rootsi, oli aastatel 1944–1952 joonestaja, modelleerija ja fotolaborant, aastast 1952 vabakutseline kirjanik. 1945–1947 oli ajakirja Vabariiklane, 1973–1980 aga Rootsi Eesti Päevalehe toimetuse liige.

Teoseid

• Hõbedane noorus (1949)
• Ringid vees (1952)
• Juhan Timmukuru Esimesed read (1953)
• Juhan Timmukuru Peep Koordipoja põlistalu (1953)
• Uputus (1954)
• Ei lasta elada (1956)
• Kiusaja (1958)
• Paradiisi väravad (1960)
• Karneval (1962)
• Regivärsid (1963)
• Tants hämarusse (1964)
• Neli emandat (1966)
• Tuuleveski (1967)
• Taalrimäng (1968)
• Risti riik. Karvikute kroonikat 1 (1970)
• Uued isandad. Karvikute kroonikat 2 (1971)
• Õigus hõlma all. Karvikute kroonikat 3 (1972)
• Lippude vahetus. Karvikute kroonikat 4 (1973)
• Epiloog (1977)
• Kolm koda (1980)
• Liivimaa jutud (1983)
• Euroopa rahvaste ajaraamat (1984)
• Hingede helin (1985)
• Aeg kirju ei kuluta (1986)
• Nigulapäev (1988)
• Suvitusromaan (1991)
• Teine tera (1998)
• "Pärast pidu". Ilmamaa. Tartu 2000
• Mis meelde on jäänud (2001)
• Katk ja koolera (2003)

Liikmesus

• Eesti Kirjanike Kooperatiivi juhatuse liige
• Välismaise Eesti Kirjanike Liidu sekretär
• PEN-klubi liige
• 1966–1972 Eesti Komitee Asemike Kogu liige: valitud 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal
• 1979–1982 Rootsi Eestlaste Esinduse VII esinduskogu liige

Tunnustus

• 1998 – Riigivapi IV klassi teenetemärk

Kirjandus

• Helmi Eller, "Arvo Mägi" (lühimonograafia). Sari Meie kirjanikke, nr 4, Lund, EKK 1963, 64 lk
• Oskar Kruus, "Arvo Mägi novellistina" – Looming 1993, nr 6, lk 835–840 ja O. Kruusi raamatus "Eestiga südames võõrsil. Kirjutisi eesti pagulaskirjandusest", Kuldvillak, Tallinn 1996, lk 172–179
• Valev Uibopuu, "Kuidas raamatud on tehtud ehk Arvo Mägi õppinud kirjanikuna" – Keel ja Kirjandus 1993, nr 11, lk 679–681
• Arvo Mägi, "Ühte ja teist lugejale". Intervjuu Janika Kronbergile – Looming 1995, nr 6, lk 828–839
• Janika Kronberg, "Kiri Arvo Mägile" – Looming 2003, nr 6, lk 913–916
• Nekroloog – Looming 2004, nr 12, lk 1917–18
• Nekroloog: Janika Kronberg, "Arvo Mägi (13. VI 1913 – 27. XI 2004)" – Keel ja Kirjandus 2005, nr 3, lk 246–248

Välislingid

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Arvo Mägi Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Ülo Tonts, "Neljakümne loominguaasta valitud novelle" (valikkogu "Teine tera" arvustus. Postimees, 16. juuni 1998
• Janika Kronberg, "Arvo Mägi ja tema aeg". Postimees, 13. juuni 2003
• Linda Kaljundi. Eesti lugu: Arvo Mägi „Risti riik”. EPL, 7. november 2008