Juhan Nõmmik
| Juhan Nõmmik | |
|---|---|
| Sünninimi | Johann Nõmmik |
| Sündinud |
8. august 1902 Peterburi |
| Surnud |
9. juuli 1975 (72-aastaselt) Stockholm |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Pallas |
| Tegevusala | maalikunstnik, joonistusõpetaja |
Juhan Nõmmik (8. august 1902 Peterburi – 9. juuli 1975 Stockholm) oli eesti maalikunstnik ja joonistusõpetaja.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta sündis Peterburis, kus isa töötas suurtükivabriku meistrina. Ema Anna-Kristina Peterson Franzdüvel suri varakult.[1] 1913. aastal koliti koos kahe õe ja isaga Tartusse. Üldhariduse omandas ta Peterburi Haridusseltsi IV algkoolis[2] ja aastatel 1913–1921 Tartu reaalkoolis. 1919–1920 osales Nõmmik skaudipataljoni sanitarina Vabadussõjas.[3] Aastast 1920 õppis ta (vaheaegadega) kunstikoolis Pallas, aastal 1926 sai ta joonistusõpetaja kutse, aastal 1929 lõpetas kooli maali erialal. Koos temaga lõpetasid Nikolai Kummits, Juhan Püttsepp, V. Rosenberg, Alfred Leius ja A. Mihkelson.
Ta töötas Tartu koolides joonistusõpetajana – esialgu Jaani tänava algkoolis, hiljem Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumis ja õhtugümnaasiumis. 1926. aastal külastas ta Pariisi. 1935 reisis kunstnik üle Berliini ja Kasseli Brüsselisse, kus toimus kunstiõpetajate kongress ning maailmanäitus. Nõmmik tutvus põhjalikult belgia ja hollandi kunstiga Brüsselis, aga ka Amsterdami, Antwerpeni, Utrechti, Genti ja Brügge muuseumides.[2]
Aastatel 1936–1938 töötas ta Tartu Ülikooli didaktilis-metoodilises seminaris ja aastatel 1937–1940 kunstikoolis Pallas joonistamise metoodika õpetajana.Peale juunipööret oli ta Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. Aastal 1940 oli ta Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli direktori kohusetäitja,1941.aastal direktor aastatel 1942–1943 oli ta Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste ja aastast 1943 Pallase õppejõud.
Aastal 1944 põgenes ta koos abikaasa ja tütrega Rootsi. 1944–1946 töötas Stockholmis Kuninglikus Humanitaarteaduste Akadeemias arhiivitöölisena, hiljem tegi joonistustöid Rootsi Muinsuskaitseametile, Rootsi Rahvaelu Uurimise Instituudile ja sariväljaandele "Sveriges kyrkor" ("Rootsi kirikud"). 1959 viibis Hispaanias. Aastatel 1963, 1971 ja 1972 külastas Prantsusmaal Provence'i, 1970–1971 Tuneesiat.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Oli abielus samuti Pallase lõpetanud Edelgard Kruus-Nõmmikuga. 14.–31. juulini 1941 oli Tartus vangistatud.[viide?]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Kunstikriitik Jüri Haini arvates kehtib ka Nõmmiku paguluses valminud loomingu kohta hinnang, mille kriitik Märt Laarman andis 1930. aastal: "Valitud tee ja siiamaani nähtud arengu põhjal võib loota temast meistrit, kui ta vabaneb liigsest juhuslikkusest, mille toob kaasa maastiku nähtavuse äramaalimine. Kunstnikule on antud meelevald üle olla sest, vormida ise ja tuletada kõik loomisahjus oma tahtmist mööda."[4]
Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogudesse kuuluvad Nõmmiku 1970. aastal Tuneesias maalitud "Hammamet", mis Haini sõnul "on lähedane abstraktsele ekspressionismile, kuid kus pole siiski katkestatud õrna sidet loodusega".[4]
Oli 1929. aastast alates kunstiühing Pallas liige.
Näitused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1929 alates Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitused
- 1931 alates kunstnikeühenduse "Pallas" näitused
- 1935 Eesti kunsti näitus Moskvas
- 1945 alates väliseesti kunsti näitused Rootsis, Saksamaal ja Soomes
- 1994 "50 aastat eesti kunsti eksiilis" Eesti Kunstimuuseumis
Isikunäitused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1962, 1972, 1976 ja 1981 Eesti Maja, Stockholm
- 1988 Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Jüri Hain Võimatu missiooni elluviijad Sirp 24. juuli 2015
- http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2077
- Armin Tuulse, Juhan Nõmmik 60-aastane. - Tulimuld, nr 3, 1962
- Karin Luts, Juhan Nõmmik maastikumaalijana. - Mana, nr 4, 1962