Juhan Lepasaar

Allikas: Vikipeedia

Juhan Lepasaar (õieti Juhanes Lepasaar; kuni 20. oktoober 1936 Johannes Lippasaar; 13. mail 1921 Lepasaare talu, Oonurme küla, Tudulinna vald, Iisaku kihelkond, Virumaa12. jaanuar 2022[1]) oli eesti looduskirjanik.

Ta arreteeriti 12. jaanuaril 1949 Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. 10. veebruaril 1951 määrati talle kümneaastane vangistus ning ta saadeti Karagandõ oblasti Žezkazgani vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tema artikleid on ilmunud ajakirjas Eesti Loodus, ajalehtedes Noorte Hääl ja Rahva Hääl ning rajoonilehtedes.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1989 "Laaneteedel". Valgus. Tallinn. 142 lk
  • 1996 "Laanetagused. Alutaguse muistsest elust-olust". Tartu. 168 lk
  • 1997 "Sooradadel. Matkamuljeid Alutaguselt". Tudulinna. 152 lk
    • 2011 "Sooradadel". Toimetanud Ann Marvet. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Tartu. 2., parandatud ja täiendatud trükk. 176 lk
  • 1998 "Liivatuisus. Sunnitöölise hingevalu laulud. Karaganda-DŽezkazgani vangilaagris Stepilaagri vang number GEE 368 1951. 1956. aastal". Oonurme. 52 lk
    • "Ja metsad kohisevad, kohisevad...Metsavennad". Tudulinna. 208 lk
  • 2000 "Sõjajumala armuke. Maarjamaa umbkaudne ajalugu". Oonurme. 124 lk
  • 2003 "Kevadest kevadesse". Oonurme. 128 lk
  • 2011 "Metsakandle keeltehelin". Eessõna Mall Hiiemäe, fotod Indrek Sell. Oonurme. 128 lk

Film[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on filmi «Kandlekuusk» (1994) peategelane.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]