Juhan Lasn

Allikas: Vikipeedia

Juhan (Johann) Lasn (1. oktoober 1861 – 7. jaanuar 1931) oli Eesti ühiskonnategelane.[1]

Lasn oli üks mõjukamaid isikuid eestikeelsete koolide asutamisel ja säilitamisel Pärnus, olles ka näiteks Pärnu Linna Kõrgema Tütarlastekooli tuleviku kindlustamiseks korraldatud heategevusürituste suuremaid eraisikust toetajaid. Ta oli valitud Pärnumaa Majandusühisuse esimeheks; see majandusühisus oli Eestis üks suuremaid. Johann Lasni elutööks sai Tarvitajate Majandusühisuse ülesehitamine, selle laiendamine ja kaubandusliku teeninduse parandamine.[1]

Johan Lasn oli Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige, esindades Pärnumaad[2].

Pärast Pärnus 23. veebruaril 1918 iseseisvusmanifesti väljakuulutamisest osavõtmist Endla rõdul oli Lasn üks kolmest linnakodanikust, kes julges järgmisel päeval Riiast Pärnusse jõudnud Saksa vägedele vastu minna, teatada Eesti Vabariigi neutraliteedist Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahelises sõjas ning paluda linna ülevõtmisega veidi viivitada.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]