Juhan Ehlvest

Juhan Ehlvest (sündinud 12. märtsil 1932 Oonurmel) on eesti arst ja arstiteadlane.

Ta õppis aastatel 1940–1947 Kulina algkoolis ja lõpetas aastal 1951 Rakvere 1. Keskkooli. Samal aastal astus ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda, kuid septembrist 1955 septembrini 1956 võeti sõjaväkke meditsiiniteenistuse leitnandina ja suunati õppima Leningradi I. P. Pavlovi nimelise Meditsiiniinstituudi sõja-mereväe teaduskonna V kursusele, kuid demobiliseeriti tervislikel põhjustel ja ta lõpetas Tartu Ülikooli aastal 1958 arstina.

Aastatel 1958–1961 töötas ta Paide rajooni Keskhaiglas terapeudina. Novembrist 1961 aprillini 1964 oli ta Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis aspirandiks; selle aja sees valmis tal kandidaadi väitekiri teemal "Haava paranemise (aseptilise nekroosikolde organisatsiooniprotsess maksas) eksperimentaalse silikoosi tingimustes", mille kaitses Tartu Ülikooli juures 16. detsembril 1965, omandades meditsiinikandidaadi kraadi (kinnitati 18. detsembril 1966). Aastatel 1964–1969 oli ta Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi nooremteadur, aastatel 1969–1992 vanemteadur. Aastal 1992 jäi ta pensionile.

Tema teadustöö teemadeks on olnud eksperimentaalne meditsiin, patomorfoloogia: haava paranemine kui sidekoe reaktiivsuse peegeldaja, sidekoe reaktiivsuse ja lähtekoe regeneratsioonivõime tähendus kantserogeneesis, mitmesuguste väliskeskkonna tegurite ekspertiis katserogeenuse suhtes; tal on üle 30 teadustöö.

Isiklikku

Tema abikaasa Maret Ehlvest on samuti arst, poeg Jaan Ehlvest on maletaja, poeg Jüri Ehlvest (1967–2006) oli kirjanik.

Kirjandus

• Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 611.