Juhan Aavik

Allikas: Vikipeedia

Juhan Aavik (kuni 1917. aastani Juhan Avik; 29. jaanuar 1884 Holstre vald (Paistu kihelkond)26. november 1982 Stockholm) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog.

Haridus ja töökäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhan Aavik õppis Pirmastu vallakoolis (1890–1893), Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) ja Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti (professor Wilhelm [Vassili] Wurmi) erialal 1907. ja kompositsiooni (professor Nikolai Solovjov ja professor Aleksandr Glazunov) erialal 1911. aastal. [1]

1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri ja 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori.

Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpetaja ja Eesti Helikunsti Seltsi esimees.[1]

Aastatel 1925–1933 oi ta Tallinnas Estonia Teatri muusikajuht ja dirigent. Ta juhatas sümfooniakontserte nii Eestis kui välismaal ning segakoori.[1]

Aastast 1925 oli ta ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, aastast 1928 professor. 1933. aastal sai ta konservatooriumi direktoriks.[1]

1928. aastast oli ta Eesti Lauljate Liidu esimees. Tegutses ka "Muusikalehe" toimetajana. 1934. aastast oli Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esimees. [1]

Aavik juhatas üldlaulupidudel (IX, X ja XI).

Alates 1944. aasta sügisest elas Rootsis. Stockholmis moodustas ta Juhan Aaviku Segakoori ning juhatas väliseestlaste laulupidusid.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heliloojana kirjutas ta peamiselt lastelaule ja orelimuusikat, aga ka muid teoseid.

  • "Eesti rapsoodia sümfooniaorkestrile" (1929)
  • klaverisüit "Porkuni mälestused" (1930)
  • sümfooniline poeem "Püha hiis" (1933)
  • klaverisüidid "Mälestusi noorusmailt" I ja II (1936, 1939)
  • Klaverikontsert (1943)
  • Viiulikontsert (1945))
  • 1. sümfoonia (1946)
  • 2. sümfoonia (1948)
  • Tšellokontsert (1949)
  • Kontrabassikontsert (1950)
  • "Pastoraal" op. 133 (1955)
  • "Sanctus" op. 148,1 (1956)
  • "Palve" op. 148,2 (1956)
  • ooper "Sügisunelm"
  • Süit keelpillikvartetile
  • 50 eesti rahvaviisi klaverile
  • koorilaulud "Hoia, jumal, Eestit" (1933), "Püha, põline ja üllas", "Laulu võim", "Teretus"
  • lastelaulud "Läbi sahiseva lume", "Piiri, pääri, pääsukene!", "Tombi Toomas"

Juhan Aaviku loomingu stiil on lüüriline. Kasutas palju folkloori materjale.

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhan Aavik on kirjutanud ka raamatuid:

  • "Muusika radadelt" (Toronto; 1959)
  • "Eesti muusika ajalugu" (Stockholm; 1965)

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema isa Andres Aavik oli Pulleritsu kooliõpetaja, laulu- ja pasunakoori juht. Juhan Aaviku vend Peeter Aavik oli agronoom. Juhan Aavik abiellus 1912. aastal Alma Paalmaniga. Tema poeg oli saksofonist ja klarnetist Karl Aavik (1913–2009).[4] Neil oli veel poeg Juhan ja tütar Linda.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "1000 tartlast läbi aegade", koostajad Lembit Ainsoo, Uno Ainsoo. MTÜ Liivimaa Mälu, Tartu 2003, lk. 12–13
  2. http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=18570
  3. Juhan Aavik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
  4. Karl Aavik 1913–2009 Estonian World Review Online

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]