Jugla

Jugla on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 14,099 km². Jugla asub Ķīšezersi ja Jugla järve kaldal; lõunas puutub asum kokku Stopiņi piirkonnaga. Asum piirneb lõunas veel Dreiliņiga, kirdes Bukultiga, edelas Mežciemsi asumiga, läänes Čiekurkalnsi ja Teikaga ning kagus Brekšiga. 26 817 elanikku (2010).

Jugla asub Ķīšezersi ja Jugla järvede äärsel alal, mis ulatub 2–3 meetrit üle merepinna. Järvedest kaugemal on maapind kõrgem, ulatudes Brīvības gatve ümbruses 8–10, lõuna pool, Šmerļa metsa aladel, aga 6–16 meetrit üle merepinna. Asumi edelaosas, Mežciemsi piiri ääres, on arvukalt luiteid, mis ulatuvad kuni 20 meetrit üle merepinna (suhteline kõrgus 15–16 meetrit). Jugla asumit eraldab Bukultist Ķīšezersi ja Jugla järve vaheline Jugla jõgi. Lisaks kahele suuremale järvele asub Jugla territooriumil veel Bābelītise järv, aga Jugla ja Mežciemsi piiril asuvad Dambjapurva järv ja Velnezersi järv.

Keskajal läbis Jugla asumit Gauja äärde viiv tee (Via magna). Toona elasid Jugla asumi alal liivlased, asumi nimi tuleb liivi keelest, kus sõna jog tähendas jõge. XV sajandiks elasid piirkonnas aga juba valdavalt lätlased.

XVIII sajandil hakkasid Jugla aladele järvede äärde tekkima arvukad suvemõisad, kuigi Riia kaupmeestel ja majaomanikel olid järvede ääres olnud krundid juba aastast 1232. Tähtsamad mõisad selles piirkonnas olid Arhierei mõis, Gravenheide mõis, Krēgermuiža mõis, Strazdumuiža mõis ja Zēluste mõis. Jugla järve ääres asunud aladele tehti toona palju väljasõite; seal avati restoran Coundray. Bābelītise järve äärsed luited olid populaarsed tudengite seas, neist üks, kus armastati joominguid korraldada, kannab nime Šampanieša kalniņš ehk Šampušemäeke.

XIX sajandil hakkasid asumisse tekkima ka tööstusettevõtted. Aastal 1812 ehitati suhkruvabrik, aastal 1827 hakati tootma linasest riidest kardinaid, aastal 1859 ehitati asumisse paberivabrik, aastal 1873 tikuvabrik Valkanda, aastal 1899 avati aga tünnivabrik Merkurijs ja keemiatehas Gloveris. Aastal 1900 avati asumi territooriumil Jugla raudteejaam. Pärast Esimest maailmasõda tekkis asumisse ka tekstiilitööstus, seal avati vabrikud Rīgas audums ja Rīgas manufaktūra. Aastal 1906 avati tehaste juurde viiv trammiliin, mida aastal 1914 pikendati Jugla järveni.

Aktiivsem ehitustöö algas Juglas alles 1950. aastatel, mil Jugla järve ja Mežciemsi vahele kerkis eramute piirkond. 1960. aastatel hakati asumisse rajama ka korterelamuid.

Jugla promenaad
Jugla järve kallas
Nõukogudeaegne mängu- ja spordiväljak

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Jugla koduleht (läti keeles)