João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun

Allikas: Vikipeedia
Saldanha hertsogi portree.

João Carlos Gregório Domingos Vicente Francisco de Saldanha Oliveira e Daun, Saldanha hertsog (17. november 1790 Lissabon20. november 1876 London) oli Portugali sõjaväelane ja riigimees, mitmekordne Portugali peaminister (1835, 18461849, 18511856, 1870).

Tema vanaisa oli Pombali markii Sebastião José de Carvalho e Melo, Portugali peaminister aastatel 17501777. Sõjaväeteenistusse astus ta noorelt, võitles Napoleoni sõdades prantslaste vastu ja langes 1810. aastal vangi. Vabanedes suundus ta Brasiiliasse, kus teenis kuni Brasiilia iseseisvumiseni 1822. aastal. Tema viimaseks ametikohaks jäi seal Rio Grande do Suli kindralkapteni ja provintsipresidendi amet.

Portugali tagasi pöördudes asus ta tööle kõrgetes riigiametites ning sai 1825 välisministriks ja 1826 Porto kuberneriks. Kui 1828. aastal anastas Dom Miguel Portugali trooni, jäi Saldanha ustavaks kuninganna Maria II ja kujunes miguelistide sõdades konstitutsionalistide üheks peamiseks väejuhiks.

1835. aastal oli ta lühidalt pea- ja sõjaminister, kuid astus ise tagasi. 1836. aastal algatas ta uue liberaalse revolutsiooni, kuid jäi liberaalide sisemises võimuvõitluses kaotajaks ja elas kuni 1846. aastani eksiilis.

Pärast naasmist kodumaale 1846. aastal anti talle Saldanha hertsogi tiitel ja ta nimetati uuesti peaministriks. Sellel ametikohal surus ta maha 1846.–1847. aasta rahutused. Kui tema valitsuskabinet 1849. aastal langes, organiseeris ta 1851 uue riigipöörde, sai taas peaministriks ja püsis võimul kuni Pedro V troonile tulekuni 1856. aastal.

Hiljem töötas ta peamiselt diplomaatilises teenistuses, olles 1870. aastal lühiajaliselt veel korra peaminister. Ta suri Londonis, kus oli alates 1871. aastast ametis suursaadikuna.

Poliitilise karjääri kestel organiseeris Saldanha hertsog kokku seitse riigipööret.

Lisaks poliitikale ja sõjaväeteenistusele huvitus hertsog tõsiselt religiooni ja teaduse suhetest ning avaldas sellel teemal ka ühe raamatu.