Joseph Wright

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstnikust; režissööri kohta vaata artiklit Joe Wright

Autoportree (umbes 1780)
"Katse linnu ja õhupumbaga" (1768)
"Koobas õhtul" (1774)
"Matlock Tor päevavalgel" (umbes 1785)
Tööstur Richard Arkwright noorem perega (1790)
Erasmus Darwin (1792)

Joseph Wright ehk Derby Wright (3. september 1734 Derby29. august 1797 Derby) oli inglise maalikunstnik.

Wright on tähelepanuväärne chiarascuro stiili kasutamise pärast. See stiil rõhutab valguse ja pimeduse kontrasti ning hulgal maalidel on kujutatud küünlavalgel olevaid inimesi ja objekte. Osal maalidel pole seevastu valgusallikat üldse ja nendel tunduvad mõned inimesed või objektid valgust kiirgavat.

Wrighti on nimetatud esimeseks elukutseliseks kunstnikuks, kes väljendas tööstusrevolutsiooni vaimu.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wright sündis John Wrighti (1697–1767) ja tema naise Hannah' (sündinud Brookes, 1700–1764) peres 5 lapsest kolmandana. Isa oli advokaat, kes hiljem töötas linnasekretärina.

Wright õppis Derby grammatikakoolis ja õppis joonistama trükitud pilte maha joonistades. Ta otsustas saada kunstnikuks ja läks 1751 Londonisse kaheks aastaks maineka portretisti Thomas Hudsoni juurde, kes oli ka näiteks Joshua Reynoldsi õpetaja. Seejärel töötas Wright portreteerijana Derbys ja siis uuesti 15 kuud Hudsoni abilisena. 1753 naasis ta Derbysse. Sel perioodil hakkasid tal valmima ka maastikumaalid ja tugeva chiarascuro mõjuga maalid. 1756 läks Wright kolmandat korda Hudsoni abiliseks ja taas 15 kuuks. 17681771 töötas ta portreemaalijana Liverpoolis, kus tal valmisid paljude tähtsate isikute ja nende perede maalid.

28. juulil 1773 abiellus Wright Ann (või Hannah) Swiftiga, kelle isa oli kaevur tinakaevanduses. Abielust sündis 6 last, kellest 3 surid pisikesena.

Sama aasta lõpul sõitis noorpaar Itaaliasse, kuhu jäi 1775. aastani. Napolis jälgisid nad Vesuuvi purset, mida Wright kujutas paljudel maalidel.

Pärast Inglismaale tagasitulekut asus Wright algul Bathi portreemaalijana, aga kuna seal oli tal vähe tellimusi, siis naasis ta 1777 Derbysse, kuhu jäi surmani. Viimastel elukuudel olid tema juures kaks tütart.

17651776 osales Wright igal aastal Kunstnike ühingu aastanäitusel ja 17781794 vähem regulaarselt Kuningliku Kunstiakadeemia aastanäitusel. Ta osales teistelgi näitustel, näiteks 1778 ja 1783 kunstnike vaba ühingu näitusel ning 1784 ja 1787 Liverpooli kunstide edendamise ühingu näitusel. 1781 valiti ta Kuningliku Kunstiakadeemia assotsiatsieerunud liikmeks ja 1784 täisliikmeks. Viimasest aust ta keeldus, kuna uskus, et teda on halvustatud, ja katkestas ametlikud sidemed kunstiakadeemiaga, kuigi jätkas oma tööde esitamist nende aastanäitustele.

Hüüdnime Derby Wright andis talle 1768 ajalehe kunstiarvustaja. Nimelt tuli eristada Joseph Wrighti, kes esines näitustel alates 1765, ja Liverpoolist pärit Richard Wrighti, kes esines näitustel alates 1762. Eesnimede kasutamist peeti tollal kohatuks. Hüüdnimi osutus sobivaks ja seda kasutatakse vahel tänapäevani.

Wright maeti kohaliku kiriku aeda. 1968 see kirik lammutati, et teha ruumi ümber kesklinna kulgevale ringteele, ja Wrighti säilmed maeti ümber Nottinghami. 1997 paigutati Wrighti hauakivi Derby katedraali küljele, aga 2002 toodi see katedraali sisse ja paigaldati seina sisse Hardwicki Bessi paljukülastatava memoriaali lähedale.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige paremini on tuntud Wrighti küünlavalgusemaalid, eriti "Kolm inimest uurivad "Gladiaatorit" küünlavalgel" (1765, erakogu), "Filosoof selgitab Päikesesüsteemi mudelit" (umbes 1766, Derby muuseum) ning "Katse linnu ja õhupumbaga" (1768, rahvusgalerii Londonis). Tähelepanuväärne on ka "Vanamees ja surm" (1774).

1780. aastatel maalis Wright 5 vaadet Dove'i jõe orust, mis oli populaarne turismisihtkoht Derbyshire'is sel ajal ja on seda tänapäevani. See asub 22 km Derbyst põhja pool. Eriti tuntud on "Dove'i org kuuvalgel" (1784) ja "Dove'i org päikesepaistel" (umbes 1784-1785). Maalil "Kuuvalge maastik" varjab kuud kaarsild, aga sellegipoolest valgustab kuu maastikku, pannes vee sätendama hämara maastiku taustal. 1795 valmis reisi järel Järvepiirkonda maal "Rydari juga".

Wright on maalinud hulga pilte koobaste sisemusest, mida valgustab sissepääsust tuleb valgus. Sageli on nendel piltidel koopa põhi kaetud veega, eriti mereveega, ja sissepääs avanebki merele. Sellised pildid sobivad hästi kokku chiarascuro-stiiliga, mille kasutamise poolest on Wright tuntud. Niisugused vaated on Itaalias levinumad kui Inglismaal ja Wrighti nendest maalidest tuntuim "Koobas õhtul" valmiski 1774 Itaalias.

Wright oli isiklikult tuttav paljude oma kodukoha juhtivate töösturitega. Tema kaks kõige tähtsamat patrooni olid Josiah Wedgwood, kes oli keraamika tööstusliku tootmise juurutaja, püromeetri leiutaja, mõjukas abolitsionist ja Charles Darwini vanaisa, ning Richard Arkwright, kes oli üks ketrusmasina leiutajatest ja ketrusvabrikute üks juurutaja. Üks Wrighti õpilastest William Tate oli ekstsentrilise filantroobi Joseph Williamsoni onu – Williamson laskis Liverpooli linna alla rajada tunnelite süsteemi, millel polnud muud otstarvet kui kohalikele selle rajamisega tööd pakkuda.

Wrightil olid sidemed Kuu Ühinguga, mis koondas juhtivaid tööstureid, teadlasi ja filosoofe. Ühingu kogunemised toimusid küll Birminghamis, kuid näiteks ühingu liige Erasmus Darwin, Charles Darwini teine vanaisa, elas Derbys. Mõned Wrighti maalid, mis on iseenesest silmapaistvad valguse ja varju kasutamise poolest, kujutavad Kuu Ühingu kogunemisi või on vähemalt nendest inspireeritud.

Maal "Alkeemik avastab fosfori" (1771) kujutab seda, kuidas saksa alkeemik Hennig Brand avastas 1669 fosfori. Brand ajas keema suure katseklaasitäie uriini. Uriin sisaldab fosforit ja eraldatud fosforiaurud süttisid õhus iseeneslikult.

Maal "Filosoof selgitab Päikesesüsteemi mudelit" kujutab mehhanismi, mille abil näitlikustati planeetide liikumist ümber Päikese. Šoti teadlane James Ferguson pidas 1762. aasta juulis hulga loenguid, mis põhinesid tema 1760 avaldatud raamatul "Loenguid valitud teemadel mehaanikas, hüdrostaatikas, pneumaatikas, optikas jm.". Ferguson illustreeris oma loenguid mitmesuguste seadmete, mudelite ja mõõteriistadega. Tõenäoliselt käis Wright neid vaatamas, eriti kui arvestada, et pileteid müüs tema lähinaaber kellassepp ja leiutaja John Whitehurst. Kuid Wright võis selle pildi maalida ka Whitehursti praktiliste teadmiste põhjal.

Nendel maalidel arvatakse olevat ka ülekantud tähendus. Fosfori süttimine palvetava inimese ees kujutavat keerulist üleminekut usult teaduslikule maailmanägemisele ja valgustusele. Hõrenduses olevat lindu vaatavate inimeste mitmesugused ilmed väljendavat muret teaduse võimaliku julmuse üle. Need maalid väljendavad teaduslikku maailmavaadet, mis hakkas Lääne kultuuris religiooni võimu õõnestama.

Wright portreteeris hulka oma aja kuulsusi, näiteks Josiah Wedgwoodi, Jedediah Strutti, Richard Arkwrighti, Erasmus Darwinit ja John Whitehursti[1].

Derby muuseumil on rikkalik Joseph Wrighti maalide kogu[2]. Nende omanik on Derby linnanõukogu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]