Józef Piłsudski

Józef Klemens Piłsudski (5. detsember 1867 Zułów (praegu Zalavas) Vilno kubermang Venemaa Keisririik – 12. mai 1935 Varssavi Poola) oli Poola sõjaväelane (marssal) ja riigitegelane, Poola sõjaväe rajaja. 1918–1922 oli ta Poola riigipea (Naczelnik Państwa). Aastatel 1926–1935 Poola diktaator.

Ta sündis tänapäeva Leedu alal ja käis Vilniuse vene gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis arstiteadust Harkivi meditsiiniinstituudis. Ta osales liikumises Narodnaja Volja nagu vanem vendki Bronislav Pilsudski, kellele mõisteti poliitilise tegevuse eest surmanuhtlus, mis asendati 15 aastase sunnitööga.

22. märtsil 1887. aastal arreteeriti ta süüdistatuna vandenõu organiseerimises keiser Aleksander II tapmiseks. Aastail 1888–1892 viibis 5 aastat asumisel Siberis (Burjaatias). Pärast vabastatamist 1892. aastal liitus ta Poola Sotsialistliku Parteiga, 1894. aastal valiti partei keskkomiteesse ja oli selle üks juhtivaid agitaatoreid ning andis välja põrandaalust ajalehte "Robotnik".

1900. aastal veebruaris ta vangistati Lodzi linnas, mõisteti 10 aastat vabadusekaotust, kuid teeskles vaimuhaiget ning viibis 5 kuud Peterburis vaimuhaiglas, kus ka põgenes välismaale. 1901. aastal liitus uuesti poliitilise tegevusega asudes Londonis.

1904. aastal, peale Vene-Jaapani sõja algust suundus Jaapanisse, kontakteerus Jaapani luurega püüdes organiseerida abi poolakate ülestõusuks ning Venme armee kahjustamiseks. 1904 asutas ta Sotsialistliku Partei poolsõjaväelise üksuse (OBPPS).

Enne Esimese maailmasõja algust lõi kontaktid Austria-Ungari sõjaväeluurega ning nende kaasabil moodustas Galiitsias venevastase luurevõrgu "Strelets" ja Esimeses maailmasõjas võitles ta brigaadikindralina Austria-Ungari sõjaväes 1914 loodud 10 000-mehelise poola leegioni juhina.

Asutas 1914.a. novembris Keskriikidele vaenuliku salajase organisatsiooni „Polska Organizacja Wojskowa“, mille avalikukstulemise tagajärjel oli ta 1916.aastal sunnitud loobuma legionääride juhatamisest.

1916 oli ta Austria-Ungari toetusel loodud Poola ajutise valitsuse sõjaminister. 1917 arreteeriti ta Magdeburgis Saksamaa keisririigi sõjavõimude poolt, kuna keeldus Poolat okupeerivale Saksamaale truudust vandumast ning organiseeris saksavastast partisaniliikumist. 8. novembril 1918 ta vabastati ning saadeti Poola. 11. novembril loovutas ajutine valitsus võimu Piłsudskile. 14. novembril sai temast riigipea (Naczelnik Państwa).

Aprillis 1920 ülendati ta marssaliks ning ta sõlmis liidu Simon Petljuraga sõjaks Nõukogude Venemaa vastu.

Kuni 1922. aasta detsembrini tegutses Poola riigi presidendina ja vägede ülemjuhatajana, Juhtis Poola-Nõukogude sõjas sõda Venemaa vastu eduka lõpuni. Pärast 1922. aastat elas ta eraellu tõmbunult kuni maini 1926, mil ta poliitiliste lahkhelide ja erakondliku võitluse lõpetamiseks sõjaväe kaasabil kukutas W. Witos ´e valitsuse ning kehtestas 1926. aasta oktoobris sõjalise diktatuuri. Piłsudski keeldus riigipresidendiks valimisest ja loobus juunis 1928. aastal ka peaministri kohustest ja toimis sellest ajast (välja arvatud aeg dets-st 1930 maini 1931, mil oli uuesti peaministriks) vaid vägede kindralinspektorina ja sõjaministrina.

Tunnustused

• Eesti Vabadusristi I liigi I. järgu ordeni kavaler.

Kirjandus

• G. Rahnulo. Poola suure marssali lossis. Uus Eesti, 12. juuni 1936, nr 157, lk 4; loetav ka digiteeritud ajakirjanduse aadressil
• Stefan Pomaranski, "Józef Pilsudski: elu ja teod". Bernhard Linde autoriseeritud tõlge poola keelest. Varak, Tallinn 1936, 48 lk
• Jósef Pilsudski, "Minu esimesed lahingud". Bernhard Linde autoriseeritud tõlge poola keelest. Varak, Tallinn 1936, 224 lk
• Rudolf Sirge, "Józef Pilsudski: uue Poola looja". Sari Suurmeeste elulood, nr 39. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, 160 lk
• Józef Pilsudski, "1920. aasta". Bernhard Linde autoriseeritud tõlge poola keelest. Varak, Tallinn 1938, 232 lk
• Hannes Walter, "Josef Pilsudski – Komendant, Naczelnik Panstwa, Marszałek Polski" – Horisont 1998, nr 7, november, lk 27–30