John Yossarian

Allikas: Vikipeedia
Artikkel räägib ka järgmistest tegelastest Snowden ja Yossarian'i telgikaaslased.

Kapten John Yossarian on Joseph Heller'i romaanis Catch-22 ja selle järjes Closing Time väljamõeldud peategelane. Raamatus Catch-22, on Yossarian a 28-aastane kapten 256ndas eskadronis Ameerika Ühendriikide sõjaväe õhujõus, kus ta teenis pommisihtijana B-25 Mitchelli lennuki peal. Yossarian'i baas asus väikese Pianosa saare peal Itaalia ranniku ligidal Teise maailmasõja ajal. Yossarian'iga juhtuna põhineb suuresti autori enda kogemustel: Heller oli samuti pommisihtija Teise maailmasõja ajal Itaalia ranniku lähistel.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Catch-22's on Yossarian Assüüria päritolu sõdur Teises maailmasõjas, kuigi nimi viitab Armeenia päritolule "ian" lõpu tõttu. Siiski pole Yossarian Armeenia perekonnanimi. Eeldatakse, et Yossarian'i eesnimi on John, millele vihjab Colonel Korn'i remark: "Kutsu mind Blackie'ks, John. Me oleme nüüd sõbrad." Kuid see lause sisaldab suurel määral ebamäärasust, mis lisab Yossarian'i tegelaskuju salapärale.

"Yossarian"'i eksootiline nimi oli Helleri poolt valitud näitamaks peategelase irdumisele peavoolu sõjaväekultuurist. Yossarian'i nime kirjeldatakse kui "vastik, välismaine, ebameeldiv nimi, mis lihtsalt ei tekitanud usaldust." Vastandina "... mitte üldse nagu sellised puhatad, karged, ausad ameerika nimed nagu Cathcart, Peckem ja Dreedle."

Enamgi veel, Heller nägi Ameerika juudi kogukonda üha rohkem peavoolu ühiskonda integreeritud olevat ja seega otsustas mitte oma romaani peategelasele juudi nime ja Coney Island tausta anda (nagu Heller'il endal oli). Nime päritolu kohta tunnistas Heller hilisematel eluaastatel, et nime 'Yossarian' tuletatas ta ühe oma õhujõu tuttava, Francis Yohannan'i nimest, rõhutades, et Yossarian ise oli "soovi kehastus" (Now and Then 175-6)."[1]

Karakteri visand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Catch-22[muuda | redigeeri lähteteksti]

Motivatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaanis muretseb Yossarian läbivalt selle üle, et inimesed tahavad teda tappa, otseselt (tema lennukit rünnates) või kaudselt (sundides teda missioone lendama) ning ta teeb suuri pingutusi, et ellu jääda.

Sihid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Yossarian'i motivatsioon on "elada igavesti või surra seda üritades". Sõjas ellujäämiseks kasutab Yossarian mitmeid strateegiaid:

  • Ohtlike missioonide edasilükkamine kõikide võimalike vahendite abil (näiteks eskadroni mürgitamine ning pommijoone liigutamine Bologna piiramise ajal).
  • Pidevalt ennast haiglasse arvele võttes fiktiivsete maksakaebustega ("valu maksas, mis meenutas kollatõbe"), sealhulgas kasutades ka fiktiivset "Garnett-Fleischaker'i sündroomi" ja kasutades ära eripära, et tema kehatemperatuur on pidevalt 101 kraadi Fahrenheiti järgi.
  • Paludes oma piloodil teha järske kõrvalepõikemanöövreid õhutõrje meetmete puhul. Asi, mida teistelt pilootidelt ei palu.
  • Sepitsedes plaani Šveitsi põgeneda, et olla interneeritud sõja lõpuni "ülima luksuse ja kerguse tingimustes."

Yossarian nagu paljudki teised sõdurid püüavad sõjas toimuvast põgeneda läbi joomise, ülesöömise sööklas ja seksi, kuigi romaanis toimuvaid sündmusi arvestades võib arvata, et ta teeks neid asju niikuinii.

Suhted ja konfliktid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Yossarian on pidevas konfliktis Catch-22'ga, ebamäärase sõjaväelise määrustiku osaga, mida ta ülemad kasutavad oma ebaloogiliste nõudmiste põhjendamiseks.

Põhiosa Catch-22st, mis Yossarian'i häirib on seotud tema suhetega teise ohvitseridega tema eskadronis nagu neurootiline Näljane Joe (Hungry Joe), sõjast (liig)kasu saav Milo, idealistlik Nately ja isekas Doc Daneeka. On palju tegelasi, kes Yossarian'ile meeldivad ja keda ta vihkab. Tema parimad sõbrad on Dunbar, Kaplan, Nately, Näljane Joe, McWatt ja Orr. Kahe tegelasega Yossarian vaidleb, kuid on suures kurvastuses kui nad kaovad, nendeks on Clevinger ja Orr Ta vihkab enamikku oma ülemustest tema ohtuseadmise pärast, eriti sadistlikku McCarthylilikku karjeristi Kapten Black'i ja egomaniakist Kolonel Cathcart'i, kes pidevalt tõstab missioonide arvu, mida on tarvis ära teha teenistuse lõpetamiseks ja koju naasmiseks. Lisaks pakub Kolonel Cathcart pidevalt enda mehi kõige ohtlikumatele missioonidele, et ülemuste seas hea välja paista.

Yossarian näitab erilist kurbust meeste osas, kes surevad romaani käigus, eriti Snowden, McWatt, Nately, Dobbs ja Näljane Joe või nende osas, kes eeldatavasti kadunud on; Orr, Clevinger ja Dunbar. Tema suhe värvatud laskuri Snowden'iga on ilmekas ning romaani emotsionaalne kese. Kui Snowden saab Avignon'i kohal haavata, siis on Yossarian see, kes püüab teda aidata ainult selleks, et näha teda suremas eemaletõukavat surma.

Äratundmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaani lõpus on Yossarian nõus tegema kokkuleppet Kolonel Cathcart'i and Kolonel Korn'iga selle asemel, et seista sõjatribunali ees loata Roomas käimise tõttu. Kokkulepe lubab Yossarian'il koju minna kui ta teeskleb, et on Kolonel Cathcart'i ja Kolonel Korn'iga "semud"; "hakka üheks meist." Korn seletab seda seeläbi, et armee "hakkab sind ülistama ja saadab su koju nagu kangelane, keda Pentagon hakkab kasutama moraali ja avalike suhete eesmärkidel." See aitab Yossarian'il sõjast välja saada panustamata juurde madalale moraalile, mis väeosas tema tõttu levis, lisaks aitaks see tema ülemustel enda ülemuste silmis hea välja paista. Yossarian'i jaoks on see kokkulepe eemaletõukav kuna see veab alt kõik ülejäänud eskadronis, kes sõltusid tema vastuhakust ülemustele parema kohtlemise nõudmises ja ta tunnistab, et tegi seda nõrkusehetkel. Kui ta saab teada, et "ametlikus versioonis" on tema pussitamise lugu Nately hoora poolt muudetud kolonelide kaitsmiseks natsist palgamõrvari käest, tunneb Yossarian ennast kokkuleppe poolt ärakasutatuna. Yossarian’i äratundmine tuleb kui ta kuuleb, et Orr põgenes neutraalsesse Rootsi, mis oli Orr'i mitmete väeteenistusest ärasaamiste katsete kulminatsioon (enda lennuki pidevalt alla kukutamine, prostituudil enda pead taguda laskmine etc.), mida Yossarian eelnevalt tõlgendas ebakompetentsuseks, selle asemel oli Orr pakkunud vihjeid enda kavatsusest kahekesi olles. Yossarian mõistab, et sõjaväge ja seda toetavat Catch-22'te on võimalik alistada (või vähemalt selle eest põgeneda). Yossarian õigustab enda deserteerumist märkides, et "Ma ei jookse enda kohustuste eest eemale. Ma jooksen nende poole. Pole midagi negatiivset selles, et enda elu päästmiseks ära joosta."

Eluloo kokkuvõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Catch-22"[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kooksvalt läbi raamatu on Yossarian'i peamine mure see, et inimesed tahavad teda kas otseselt või kaudselt tappa. Tema kahtlustused arenevad paranoiaks peale seda kui ta üritab leida vastuseid kasutades loogikat ja enda mõistust, mida nurjab ähmane bürokraatia, läbipaistev ometi enesele vastu käiv USA sõjaväe määrustik ja isiklikud konfliktid. Ta ei suuda kunagi lennata nõutud arvu missioone sõjaväekohustusest vabanemiseks kuna ta ülemused tõstavad pidevalt missioonide arvu. Lisaks sellele ei saa ta ka ära teeseldes vaimuhaiget kuna ta ülemused näevad seda kui märki, et ta soovib missioonide lendamisest kõrvale hiilida ja on seega täiesti terve, sellest ka Catch-22. Seega boikotib Yossarian missioone nii palju kui võimalik läbi haiguste teesklemise või leiutades ettekäändeid baasi naasmiseks (nagu katkine sisesidesüsteem). Romaan ise algab Yossarian'i viibimisega haiglas väljamõeldud maksahaiguse tõttu. Ta veedab aega omavoliliselt kirju tsenseerides ja allkirjastades neid Washington Irving'u nime all, Irving Washington'i nime all või (mis Kaplanile võimudega probleeme toob) A.T. Tappman, mis on Kaplani nimi (R.O. Shipman algses versioonis ja briti versioonides).

Alati kui Yossarian koos sõpradega puhkusel on, siis nad joovad ja hooravad nii palju kui saavad teades ja kartes, et nad võivad igal missioonil surra. Üks prostituutidest, keda nad külastavad muutub Nately mitteametlikus tüdruksõbraks (talle viidatakse kui Nately hoor või Nately tüdruk). Hoolimata Nately mitmetest lähenemiskatsetest tõukab ta Nately't ära kuni selleni, et Nately temaga seksimise asemel laseb tal hoopis une täis magada. Järgmiseks hommikuks on tüdruk Nately'sse sügavalt armunud. Kui Nately saab surma süüdistab ta Yossarian'i tema surmas. Ta püüab Yossarian'i pidevalt tappa loo lõpuni pea võimatul moel (ta leiab pidevalt Yossarian'i üles, isegi kui ta visati sadu kilomeetreid vaenlase tagalasse).

Yossarian'i telgikaaslased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Yossarian'i eskadron majutab enda sõdureid suurtesse telkitesse. Romaani alguses on Yossarian ühes telgis koos Orr'i ja kolmanda ohvitseriga, kellele viidatakse kui "Surnud mees Yossarian'i telgis" - Leitnant Mudd - kes saadeti missioonile kohe peale saabumist ja suri lahingus enne kui jõudis ennast sisse kirjutada. Tema asjad on jäänud telki sinna kuhu ta need jättis, ebaloogiliste bürokraatlike protseduuride tõttu ei saa tema asju ametlikult eemaldada, sest Mudd polnud kunagi ametlikult saabunud. Yossarian ja Orr savad omavahel hästi hakkama ja Orr kohandab telki palju mugavamaks. Peale seda kui Orr kuulutatakse lahingus kadunuks ja eeldatavasti surnuks saabuvad telki neli uus ohvitseri, kuid Yossarian ei suuda neid taluda. Seersant Towser pakub Yossarian'ile võimalust olla määratud Nately'ga samasse telki, kuid ta keeldub lahkumast. Telgikaaslased kutsuvad Yossariani "Yo-Yo"'ks ning kardavad teda ja püüavad teda igal võimalikul juhul aidata, mida Yossarian ei suuda taluda. Nad kipuvad neid armastama, keda Yossarian vihkab ja neid vihkama, kes Yossarianile meeldivad ning neid ei häiri missioonide arvu pidev suurenemine. Lisaks teevad nad seda, mida Yossarian ja väeosa ei suutnud teha - saavad lahti Surnud mehest Yossarian'i telgis - visates ta asjad metsa.

Snowden[muuda | redigeeri lähteteksti]

Snowden on ühe Yossarian'i missiooni liige, temast saab alge, mis tingib põhjaliku muutuse Yossarian'i mentaliteedis ja väljavaadetes elule. Peale seda kui nende lennuk saab õhutõrje tõttu kõvasti kannatada saab Snowden surmavalt haavata ja Yossarian üritab teda aidata ravides tõsist jalahaava sidemete ja [[Sulfanüülamiid|sulfanüülamiidipulbriga].

Lõpuks märkab Yossarian veritsemist Snowdeni kaenlaaugust ja taipab, et tal on teine haav allpool oma kaitseriietust. Kui Yossarian tema riided katki lõikab paljastub surmav haav ning Snowdeni siseorganis vajuvad põrandale. Õhutõrje tungis läbi tema ribide otse tagant. Yossarian on vaatepildist õuduses. Snowden on suremas, kuid on siiski võimeline Yossarian'ile ütlema, et tal on külm. Yossarian katab Snowdeni langevarjuga ja lohutab teda.

Snowdeni surm kehastab Yossariani iga surma eest pääseda; nähes Snowdeni sisikonda lennukise valgumas tunneb ta, et " Inimene oli aine, see oli Snowdeni saladus. Viska ta aknast välja ja ta kukub. Pane ta põlema ja ta põleb. Mata ta ning ta roiskub nagu muudki tüüpi prügi. Kui hing läinud on inimene prügi."

Kogemus lennukis muudab paljuski Yossarian'i eluvaadet. Ta soovib ainult enda elu kaitsta ja veidi ka oma lähedaste sõprade elusid. Yossarian pöördub sõjaväe vastu keeldudes vormi kandmast tuues põhjenduseks mittetahtmine, arvatavasti seepärast, et ta oli traumatiseeritud ja masenduses Snowdeni surma pärast. Kapten Korn annab Kindral Dreedle'le aga teistsuguse põhjenduse, et kuna Snowden suri vormis ja tema veri imbus Yossarian'i vormi ning tema teised vormid olid pesus mille peale Kindral Dreedle ütleb: "See kõlab kui hunnik jama." Yossarian vastab: "See ongi hunnik jama, söör."

Finaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatu lõpuks on enamik tema eskadronist tapetud, kaduma läinud või omavoliliselt lahkunud või muul moel eemaldatud. Kui Yossarian kuuleb Kapten Black'ilt, et Nately'i hoora noorem õde on sõjaväepolitsei poolt välja tõstetud, lendab ta koos Milo'ga Rooma, lahkudes baasist omavoliliselt tema päästmiseks. Ta ei suuda teda leida ja lõpuks satub tänaval kõndima nähes kõiki õudusi, mis tulevad sõjaga. Ta naaseb ohvitseride korterisse, kus Aarfy on just vägistanud ja tapnud Michaela, kuid kui sõjaväepolitsei esindajad tulevad ei arreteeri nad Aarfy't vaid Yossarian'i omavolilise lahkumise pärast.

Yossarian on sunnitud Kolonel Cathcart ja Kolonel Korn'iga leppima kokku talle eemaletõukava kokkuleppe, mille käigus tema käitub kui nende "semu" ja tal lubatakse koju minna. Kokkulepe on loodud nõnda, et ülejäänud eskadron ei saaks uskuda, et Yossarian saadeti koju oma kangekaelse käitumise ja lendamisest keeldumise pärast. Temast lubatakse teha kangelane Ferrara missiooni pärast kuna ta läks õhutõrje tsooni teist korda ilma toetuseta ja saadetakse seetõttu koku kui sõjaväe esindaja.

Kolonelide juurest lahkudes saab Yossarian rängalt viga kui Nately hoor teda pussitab ja ta viiakse haiglasse kus ta toibub ning teda külastavad kaplan and Major Danby. Major Danby kinnitab, et tehing kolonelidega kehtib siiani, kuid Yossarian ei soovi sellest enam osa võtta kuna see veaks kogu eskadroni alt.

Siis kui Yossarian püüab leida lahendust Catch-22 olukorrale jookseb sisse Kaplan teatades, et Orr on elus ja terve ja on aerutanud neutraalsesse Rootsi, pääsedes sõjast. See annab uut elujõudu kaplanile ja Major Danby'le ning enamgi veel Yossarian'ile, kes taipab nüüd Orr'i plaanide geniaalsust ja on sihikindel pääsemaks sõjast. Kui Yossarian hakkab lahkuma ilub jälle Nately hoor ja püüab teda tappa, kuid Yossarian hüppab eest ära ja jookseb eemale.

Closing Time vihjab, et idealistlik põgenemine ei toimunud kui Yossarian mainib, et koju naastes tehti temast major. Kuigi Korn'i ja Cathchart'i ei mainita on vihjeid sellele, et Yossarian siiski võttis lõpuks kokkuleppe vastu. See peegeldab rohkem vanaldase Yossarian'i tegelaskuju, kes oma hilistes kuuekümnendates on muutunud ühiskonna osaks, mida ta noorena põlgas.

Film[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mike Nichols'i 1970 aasta filmis mängis Yossarian'i Alan Arkin.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Scoggins, Michael C.: "Joseph Heller’s Combat Experiences in Catch-22"; War, Literature and the Arts, vol. 15; pg. 223. United States Air Force Academy, 2003. (available here)

Välised lingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mall:Catch-22