John Felton (märter)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on inglise katoliku märtrist; Buckinghami hertsogi tapjast loe artiklit John Felton

John Felton (surnud 8. augustil 1570) oli inglise katoliku märter, kes hukati Elizabeth I valitsusajal.

Peaaegu kõik, mida Feltoni elust teatakse, pärineb tema tütre Frances Salisbury jutustusest. Käsikirjas on lünk kohas, kus peaks olema Feltoni vanus. Öeldud on, et ta oli jõukas mees ja pärines Norfolkist. Felton elas Bermondsey Abbeys Southwarki lähedal. Ta oli "väikest kasvu tõmmu mees". Tema naine oli olnud Elizabeth I mängukaaslane, Mary I õuedaam ning ühe Mary audiitori (juriidiline ametnik paavstlikus õukonnas) lesk. Ta oli märter Thomas Feltoni isa.

Felton vahistati, kuna ta kinnitas Londoni piiskopi palee värava külge Saint Pauli katedraali lähedal paavst Pius V bulla "Regnans in Excelsis" ("valitsemas kõrgel"), mis milles paavst ekskommunikeeris kuninganna Elizabethi. See oli riigireetmine, kuna dokumenti, mis vabastas Elizabethi alamad lojaalsusest kuningannale, tuli Inglismaal levitada, enne kui see juriidiliselt jõustus. Feltoni tegu lõpetas senise tolerantsuse nende katoliiklaste suhtes, kes käisid aeg-ajalt kodukirikus, hoides oma tõelise usu enda teada.[1] Peagi paistis reaktsioon õigustust leidvat: Piuse kirjutise levitamisest Inglismaal sai ajendi Ridolfi vandenõu, mille käigus Norfolki hertsog kavatses röövida või mõrvata kuninganna Elizabethi, panna troonile Šoti kuninganna Mary ning seejärel temaga abielludes saada de facto kuningaks.[2]

Kohtutoimikute andmeil pani Felton teo toime 24. mail 1570 kella 11 paiku õhtul, kuid Salisbury väitel juhtus see hiljem, kella kahe ja kolme vahel öösel. Felton sai bullad Calais's ning andis ühe oma sõbrale William Mellowesile Lincoln's Innist. See eksemplar avastati 25. mai hommikul ning piinapingil rääkis Mellowes Feltonist,[3] kes vahistati 26. mail. Felton võttis teo kohe omaks ja ülistas seda, "väites riigivastaselt, et kuninganna ... ei peaks olema Inglismaa kuninganna"[4]. Ta saadeti ikkagi piinapingile, kuna võimud püüdsid tema tunnistuse abil veeretada süü Hispaania saadiku Guerau de Spesi peale.[3] 4. augustil mõisteti Felton süüdi ja poodi neli päeva hiljem Saint Pauli kiriku aias Londonis. Köie otsast võeti ta elavana alla neljakskiskumise jaoks.[5] Tütre sõnul lausus Felton kord või kaks Jeesuse nime, kui timukas ta südant peos hoidis.[6] 1886. aastal kuulutas paavst Leo XIII John Feltoni õndsaks.

Elizabethi riiklike dokumentide seas on säilinud kohtuistungi materjalid ning kuninganna salanõukogu paberid suhete kohta Hispaaniaga, mida säilitataks Public Record Office'is.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Starkey, David (2000). Elizabeth: The Struggle for the Throne. London: Harper Collins. Lk 320. ISBN 0-0601-8497-3.
  2. ↑ Haynes, Alan (2004). Walsingham: Elizabethan Spymaster and Statesman. Stroud, England: Sutton Publishing. Lk 13. ISBN 0-7509-3122-1.
  3. ↑ 3,0 3,1 Jardine, David (1837). A Reading on the Use of Torture in the Criminal Law of England. London: Baldwin and Cradock. Lk 78. OCLC 12055318.
  4. ↑ Lock, 2004
  5. ↑ Pollen, John (1891). Acts of English martyrs hitherto unpublished. London: Burns and Oates. Lk 211. OCLC 1015792.
  6. ↑ Wainewright, John (1913). "Bl. John Felton". Catholic Encyclopedia. New York: Robert Appleton Company
  7. ↑ "Special Oyer and Terminer Roll Principal Defendants and Charges: John Felton, high treason". Court of King's Bench: Crown Side: Baga de Secretis. Public Record Office. Vaadatud 3. september 2010.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lock, Julian, "Felton, John (d.1570)". Dictionary of National Biography. London: Smith, Elder & Co. 1885–1900
  • Herbermann, Charles, ed (1913). "Bl. John Felton". Catholic Encyclopedia. Robert Appleton Company
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=John_Felton_(märter)&oldid=6254805"