Johannes Tammets

Johannes Tammets (27. veebruar 1900 Kuusalu vald – 23. märts 1978 Uuri) oli eesti vaimulik.

Kui Johannes Tammets oli 12–13-aastane poisike, nägi ta karjas olles taeva vaadates seal kuldse ristiga raamatut. Selle tähe valgusel püüdiski ta käia. Pärast gümnaasiumi lõpetamist püüdis ta Eesti Misjoni Seltsi kaudu õppima asuda Helsingi misjonikooli. Ta osutuski valituks tänu teatavale ettevalmistusele, mis andis lootust kool ennetähtaegselt (enne kuut aastat) ära lõpetada. Ent ta sai misjonikoolis õppida vaid 1921–1923. Ühelt poolt jäid õpingud lühikeseks misjoniseltsi alarahastuse tõttu, samuti jäi ebaselgeks, kuhu pärast kooli lõpetamist tööle saab ning teiselt poolt vajas kodutalu töökäsi. Ent ta püüdis ikka soome keelt õppida, samuti oli ta tegev jutlustajana ning vajaduse korral ristis ja mattis. Ta oli ka Kuusalu Laurentsiuse koguduse nõukogu liige ja 1950. aastatel ka juhatuse esimees. Ka õppis ta Usuteaduse Instituudis ja 26. detsembril 1958 ordineeriti ta pastoriks.

Johannes Tammetsist sai Leesi Katariina koguduse pastor. Selles ametis oli ta aastatel 1958–1972. Teda mäletatakse Uuri külast Aia talust jalgrattaga Leesi sõitmas. Johannes Tammets suri vaikselt ja märkamatult, kui ta 23. märtsil 1978 (Suurel neljapäeval) istus ühe naise reele, et sõita kirikusse jumalateenistust kuulama.

Välislingid

• Rita Puidet. Olnud ustavad töötegijad, Eesti Kirik, 30. märts 2010