Johannes Raudmets
Johannes Raudmets (ka Johan või Ivan Raudmets; vene vanemal kujul Иван Иванович Раудмец või uuemal kujul Йоханнес Раудметс) (24. oktoober/8. november (ukj) 1894 Käomäe talu, Virika küla, Kirna vald, Türi kihelkond, Järvamaa – 9. september 1937) oli eestlasest sõjaväelane Venemaa keisririigis (staabikapten) ja Nõukogude Liidus (komdiv).
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ta sündis talupojaperekonnas ja valis sõjaväelasekarjääri. Ta lõpetas Esimesest maailmasõja ajal kiirendatud korras ohvitserikursused ja võttis sõjast osa 94. Jenissei jalaväepolgu staabikaptenina, pärast 1917. aasta revolutsiooni liitus bolševikega[1].
Teenistus Punaarmees[muuda | muuda lähteteksti]
Vene Kodusõjas[muuda | muuda lähteteksti]
1918. aasta veebruaris alanud Saksamaa keisririigi vägede pealetungi ajal Petrogradile organiseeris koos Pavel Dõbenkoga Narva all võitlussalku ning oli 4. Petrogradi kütidiviisi pataljoniülem (15. märts – 1. juuni 1918), 5. kütipolgu ülema asetäitja (1.–16. juunini 1918), 14. Narva kommunistliku kütipolgu ülem (18. juuni – 25. september 1918).
Vene kodusõjas osales ta Nõukogude Venemaa poolel aastatel 1918–1919 Punaarmee Põhjarinde 156. (25. november 1918 – 1. november 1919) ja 157. kütipolgu ülemana (1.–10. novembrini 1919), Šenkurski rajooni kaitse ülemana (10. november – 18. aprill 1919), 18. kütidiviisi 2. brigaadi ülemana (18. aprill – 27. juuni 1919), seejärel 27. juunist 1919 6. armee RSN käsutuses, 52. kütidiviisi 2. brigaadi ülemana (3. augustist 1919), 52. kütidiviisi (22. september 1919 – 12. mai 1920 ja 4.–13. juunini 1920) ja 15. kütidiviisi (3. august 1920 – jaanuar 1922, september–detsember 1922) ülemana.
Raudmetsa juhitav 15. diviis osales Lõuna-Venemaal Krimmis Peter von Wrangelli juhitud valgekaartlaste viimase tugipunkti vallutamisel August Korki juhtimisel. Diviis viis läbi eduka Šivaši pealetungioperatsiooni läbi Sivaši lahe, mille eest Raudmetsa autasustati Punalipu ordeniga.
Teenistus NSV Liidus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1922–1924 õppis Raudmets Punaarmee kõrgematel akadeemilistel kursustel, oli 48. laskurdiviisi ülem, aastatel 1924–1937 teenis Moskva sõjaväeringkonna varustusülemana.
Hiljem oli ta Polotski kindlustatud rajoon (Полоцкий УР) komandant, 99. laskurdiviisi ülem, Novograd-Volõnski kindlustatud rajooni (Новоград-Волынский УР) komandant ja 1937. aastast Mogiljovi-Jampoli kindlustatud rajooni (Могилёв-Ямпольский УР) komandant.
Ta sai 26. novembril 1935 komdiv'i auastme.
Raudmets vahistati 11. juunil 1937. NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium mõistis ta 9. septembril 1937 surma ja otsus viidi samal päeval täide. Ta rehabiliteeriti 4. augustil 1956.
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Tema mälestuseks kandis praegune Väätsa Põhikool Johannes Raudmetsa nime.
1975. aastal püstitati talle Paides mälestussammas (Johannes Raudmetsa monument), mis 2007. aastal viidi Eesti Ajaloomuuseumi hoidlasse. Paides oli ka temanimeline tänav (praegu Tiigi tänav).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Krasnoznamjontsõ". Vaadatud 2018.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)