Johannes Raudava

Allikas: Vikipeedia

Johannes Raudava (kuni 1940 Johannes Rosenfeldt; 30. oktoober 1894 Tallinn5. aprill 1944 Tallinn) oli eesti majandusteadlane.

Pärast aastat P. Leysti algkoolis õppis Raudava Tallinna 4-klassilises linnakoolis, mille lõpetas 1911. Sama aasta sügisel ta astus Tallinna õhtukeskkooli, kust raha puuduse tõttu pidi järgmisel semestril (1912) kohe välja astuma ja läks tööle AS Dvigateli rongivagunitehase peakontorisse arveametnikuks.

1914. aasta kevadel hakkas Raudava õhtuti käima Tallinna Kaubanduskooli kursustel ja 1916. aasta jaanuaris lõpetas ta Tallinna Peetri Reaalkooli kaubandusosakonna eksternina. Alates septembrist 1915 kuni sõjaväeteenistuse kutseni jaanuaris 1916 töötas ta Tallinna Vene Põllupanga osakonnas raamatupidaja abina.[1]

Raudava osales esimeses maailmasõjas. 1917. aasta kevadel lõpetas ta Pauli sõjakooli ja siis teenis Vitebski ja Eesti polkudes kuni Eestisse opteerimiseni 1920. aastal.[2]

Eestis tagasi, õppis ta õhtuses õppes Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas, kuni lõpetas ülikooli majandusteaduskonna 1928. aastal. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Fraternitas Estica liige.

1924. aastal abiellus ta Timotheus Kuusiku noorema lapse Agniaga (1904–1993) ning neil oli kolm tütart: Ingeborg (s. 1927), Astrid (s. 1929) ja Kristi (s. 1942). 1939. aastal ostis Raudava Lutheri perekonna käest Poska tänaval asuva Kadrioru lossi teenijate asunduses perele maja.[3],[4]

Raudava töö Eesti Pangas algas 1. mail 1921. 1922–1928 ta oli Eesti Panga laenude osakonna ametnik, 1928–1933 konto-korrentosakonna ja välisosakonna juhataja, 1933–1940 direktor ja juhatuse liige, 1941–1943 juhataja. 1943–1944 Eesti Peapanga direktor ja Eesti Majanduskoja pangandusala juhataja. Teda määrati 1933 aastal Eesti Panga esindajaks Riigihoiukassa nõukogusse.

Tema allkiri on Eesti 1937. ja 1940. aasta 10-kroonisel pangatähtedel ja 1935. aasta 100-kroonisel pangatähel.[5]

Ta määrati 1939. aasta Eesti Panga kodaniku õhukaitse juhiks.

Johannes Raudava kandis Eesti lippu Garmisch-Partenkirchenis 1936. aasta taliolümpiamängude avatseremoonial, kuid sportlasena ta ei osalenud. [6]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1938 – Eesti Punase Risti III klassi teenemärk

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Raudava isa oli Kurna mõisast pärit poodnik Mart Rosenfeldt (1865–1943) ja ema oli Rae mõisast pärit Leena Rosenfeldt (Krivel) (1872–1946).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Johannes Raudava †". Eesti Sõna nr 83, 11. aprill 1944. Lk 4 ("Ennastsalgava töö, täpse kohusetäitmise, õiglase ja lahke iseloomu tõttu võitis ta niihästi majandusringkondade kui ka kaasteenijate poolehoiu ja armastuse.")

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]