Johannes Letzmann
Johannes Peter Letzmann (7/19. juuli 1885 Cēsis – 21. mai 1971 Langeoog) oli baltisaksa päritolu Eesti meteoroloog ja keeristormiuurija.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Letzmann õppis aastatel 1906–1913 Tartu ülikoolis Boriss Sreznevski käe all meteoroloogiat. Doktoritöö kaitses ta 1924. aastal Helsingi ülikoolis.[1]
Aastatel 1913–1939 oli ta Tartu ülikooli teenistuses, algul meteoroloogiaobservatooriumi assistendina ja 1919. aastast eradotsendina.[2] 1928. aastal tegi Letzmann uurimistööd Alfred Wegeneri juures Grazi ülikoolis ja 1933. aastal samas viimase venna Kurt Wegeneri juures. Enne emigreerumist jõudis ta Tartu ülikoolis lugeda veerandsada eri nimetusega ainet.[3]
Maailmasõja alguses töötas ta lühikest aega Poseni ülikoolis ning 1940. aastast dotsendina Grazi ülikooli atmosfäärikeeriste uurimiskeskuses, kus tema uurimistööd rahastati 1947. aastani.
Ta elas Austrias 1962. aastani ja sestpeale kuni surmani Langeoogi saarel asunud baltisakslaste vanadekodus.[4]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Keeristormidega tegelema innustas Letzmanni 1918. aastal lühikest aega Tartus töötanud Alfred Wegener. 1930. aastatel oli Letzmann tähtsamaid keeristormiuurijaid. Ta arendas atmosfäärikeerise õhuvoolude liikumise teooriat, uuris varasemaid keeristorme ja tormikahjustusi ning tegi sellel alal ka laborikatseid. 1937. aastal koostas ta koos sakslase Harald Koschmiederiga rahvusvahelise meteoroloogiaorganisatsiooni keeristormiuurimise juhendi.[5] Maailmasõdade vahel ilmus Letzmannil tuntud teadusajakirjades üle 20 keeristorme käsitleva artikli.[1] Ta kirjeldas esimesena ka trombide Balti tee ehk enamiku kohalike keeristormide liikumistee Lätist või Lõuna-Eestist põhja või edelast kirdese.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Peterson, R. E., 1991. Johannes Letzmann: A Pioneer in the Study of Tornadoes. Weather and Forecasting, 7: 166–184.
- ↑ Ohvril, H., 1993. Mis eelnes keskkonnafüüsika instituudile?. Tartu: TÜ KKFI. Vaadatud 9.07.2012.
- ↑ 3,0 3,1 Kändler, T., 2003. Johannes Letzmann avastas Eestis keeristormi saladuse. Kogumikus: Rohtmets, I. (toimetaja). Lehed ja tähed. Tallinn: Loodusajakiri, lk 222–223.
- ↑ Dotzek, N., Berz, G., Rauch, E., Peterson, R. E., 2000. Die Bedeutung von Johannes P. Letzmanns "Richtlinien zur Erforschung von Tromben, Tornados, Wasserhosen und Kleintromben" für die heutige Tornadoforschung. Meteorologische Zeitschrift, 9: 165–174.
- ↑ Dotzek, N., Holzer, A. M., Peterson, R. E., Lüdecke, C., 2005. Alfred Wegener’s tornado research and his influence on Johannes Letzmann: Scientific achievements decades ahead of their time. Alfred-Wegener–Symposium, AWI, Bremerhaven.