Johannes Kiivet

Johannes Kiivet (Kivit) (10. veebruar 1879 Koigi vald, Järvamaa – 2. mai 1967 Tallinn) oli eesti haridustegelane, tehnilise kutsehariduse eestvedajaid ja täienduskoolide võrgule alusepanijaid.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Järvamaal Vaali külakoolis (1889) ja Merja külakoolis (1890) ning alates aastast 1890 Eesti Aleksandri Linnakoolis, mille lõpetas 1895. aastal. Omandas 1896. aastal algkooliõpetaja kutse ja 1898 ka geomeetria ja usuõpetuse õpetaja kutse. Õppis 1906–1907 Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Õiendas 1907. aastal gümnaasiumi küpsuseksamid Tartu Aleksander I Gümnaasiumi juures.

Õppis 1907–1911 Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas, lõpetas 1913. aastal kaitstud diplomitööga, mille eest sai I järgu diplomi. Sooritas 1915. aastal matemaatika ja füüsika gümnaasiumiõpetaja kutseeksami. 1935. aastast oli ta vanemõpetaja ja 1936. aastast I järgu raamatukoguhoidja.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Töötas aastail 1895–1896 Järvamaal Merja külakooli abiõpetajana, 1896–1900 Karkuse vallakooli ja 1900–1902 Virumaa Imastu vallakooli juhatajana. Oli aastail 1902–1906 Peterhofi kreisis Teškovi eesti asunduse kihelkonnakooli juhataja ning 1906–1907 Vokas koduõpetaja. Töötas 1911–1912 Venemaal pangaametnikuna ja 1913–1917 Vologda kubermangus Ust-Sõssolski Gümnaasiumis õpetajana.

Aastail 1917–1923 oli Tallinna Linna 1. Reaalkooli õpetaja, andes samal ajal tunde ka Jänedal Põhja-Eesti Põllutöökeskkoolis. 1919–1920 oli Haridusministeeriumi nõunik ja kutsehariduse osakonna juhataja. Töötas 1920–1921 Tallinna õhtukeskkoolides õpetajana ning alates 1920. aastast Tallinna Tehnikumi õppejõuna (kuni 1934. aastani). Oli 1922–1924 Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor ning aastast 1923 Tallinna Kolledži kosmograafiaõpetaja.

1923. aastast alates Haridusministeeriumi haridusnõunik, hiljem koolide peainspektor, 1936–1938 ministeeriumi kutseosakonna direktori asetäitja, alates 1938 direktor. 1930. aastate lõpus Tallinna linnavolikogu liige.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi liige alates 1907. aastast ning Korporatsioon Tehnola asutajaid ning esimene auvilistlane. Oli tegev õpetajate kutseorganisatsioonides kuuludes Tallinna Õpetajate Seltsi liikmeskonda ja Eesti Õpetajate Liidu (1922. aastal) ning Harjumaa Rahvaülikooli Seltsi juhatusse. Juhendas laulukoore ning korraldas koolilastele mitmesuguseid kooliväliseid tegevusi (spordiüritused, näiteringid jmt.).

Oli Eesti Kodutöönduse Edendamise Keskseltsi asutajaid ja esimees ning kuulus ühenduse Fenno-Ugria Asutus juhatusse. Võttis osa Tallinna Põllumeeste Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Tehnika Seltsi tegevusest.

Teinud kaastööd ajakirjandusele (Teataja, Tallinna Teataja, Sotsiaaldemokraat, Kasvatus).