Johannes Kerg

Allikas: Vikipeedia

Johannes Kerg, algselt Jaan Kerge (27. detsember 1848 Rõhu, Tähtvere vald (Nõo kihelkond)22. august 1926 Soore, Valga lähedal) oli eesti vaimulik

Johannes Kerg sündis Tähtvere vallas Rõhu külas Kerge talu rentniku pojana. Saksakeelses ja -meelses koolis muudeti puht-eesti nimi Jaan Kerge Johannes Kergiks. Õppis 18591860 Nõo kihelkonnakoolis, 18611863 1. Elementaarkoolis, 18631866 Kreiskoolis, 18671871 Gümnaasiumis. Õppis 18721877 Tartu Ülikoolis usuteadust. Prooviaastal oli ta Kursi koguduses Carl August Reinhold Toepfferi juures. Ordineeriti 17. aprillil 1878 pastoriks Tartus.

Eesti rahvuslikest püüetest hakkas Johannes Kerg osa võtma juba keskkooli õpilasena, võttes osa "Vanemuises" Lydia Koidula juhatusel 1871 ja 1872 näitemängude ettekandmisest. Ülikoolis liitus ta väikesearvulise Eesti üliõpilaste koondisega ning oli 1874. aastal esimese, illegaalselt tegutseva Eesti üliõpilaste seltsi esimees. Ka astus Johannes Kerg üliõpilasena Eesti Kirjameeste Seltsi, oli 18751881 eestseisuse liige, kuid lahkus suurema lõhe tekkimise tõttu (1881) ühes teistega seltsist[1].

Introdutseeriti Kärla koguduse õpetajaks 2. juulil 1878. Oli Kärla koguduse õpetaja 18781906. Oli 18791882 ja 1885. aastal ka Kaarma koguduse õpetaja. Ning samadel aegadel ka Kaarma õpetajate seminari juhataja. Oli 17. augustist 1893 kuni 17. maini 1894 pastoriametist kõrvaldatud (suspendeeritud), kuna viis läbi kiriklikke talitusi rekonvertiitidele (õigeusus pettunutele)[2].

Kirikuõpetajana oli Johannes Kerg 18821906 Saaremaa koolivalitsuse liige ja revideeris mitmel korral kõiki Saaremaa koole, mõjustas paremate koolimajade ehitamist Kärlas, edendas laulukooride ja rahvaraamatukogude asutamist. Vabal ajal teostas ta koos Holzmaieri, professor Loeschke ja Hausmanniga arheoloogilisi kaevamisi. 1883. aastal asutati Johannes Kergi eestvõttel Saaremaal esimene eestikeelne ajaleht Saarlane, mille tegevtoimetajaks oli Kärla köster Peeter Südda. 1896. aastal valis Liivimaa kirikuõpetajate sinod ta Eesti Piibli keele parandamise komitee liikmeks.

Johannes Kergi tegevus 1905. aasta revolutsiooni ajal (eriti suurema rahvakoosoleku juhatamine Kuressaares, kus tehti mõned käredad otsused), äratas Saaremaa mõisnike ringkonnas pahameelt ja konsistoorium tagandas sellekohase kaebuse põhjal, milles teda süüdistati rahva ässitamises riigivalitsuse ja mõisnike vastu, Johannes Kergi ajutiselt kirikuõpetaja kohalt. Varsti rahuldati ta tema soov omal soovil Kärla koguduse õpetaja kohustustest vabastamise kohta. Seejärel tegutses ta Valgas keskkoolide usuõpetajana, aastal 1907 teenis ta Luke eesti koguduse õpetajana Lätimaal[3]. Eesti iseseisvuse ajal korraldas ta Lätis asuvate eestlaste vaimulikku elu, olles Luke koguduse eesti õpetajana.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oli abielus Matilde Dorothea Oettel'iga, kelle õde Eugenie oli abielus Jakob Hurdaga. Matilde Dorothea teine õde (Julie Marie) oli abielus Christian David Dsirnega (oli pastoriks Saraatovi lähedal Jagodnaja Poljanas, Jelgavas ja Raunas (Cēsise lähedal)).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929
  2. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
  3. Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988