Johannes Imelik

Johannes Imelik (30. august 1889 Päidla vald – 12. juuli 1957 Tartu) oli eesti arst.

Ta õppis Päidla vallakoolis ning Tartu 4-klassilises linnakoolis ja lõpetas aastal 1913 Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kus õppis aastani 1918. Akadeemiliselt kuulus ta aastast 1913 korporatsiooni Ugala (olles korporatsiooni asutajaliige). Juba aastatel 1916–1917 töötas ta ülikooli hospitaal-sisehaiguste kliinikus subassistendina professorite Jarotsky ja Leporski juures. Esimeses maailmasõjas töötas ta Punase Risti laatsarettides Petrogradis ja Tartus.

Vabadussõjas osales ta detsembrist 1918 septembri alguseni 1920, alguses vabatahtliku reamehena, siis suurtükiväepolgu 3. pataljoni velskri kohusetäitjana, 9. polgu nooremarstina ja 2. suurtükidiviisi vanemarsti kohusetäitjana, lahkudes teenistusest kapteni auastmes. Aastal 1921 sooritas ta arstiteaduskonna lõpueksamid, omandades arsti astme.

Ta praktiseeris aastatel 1920–1921 Tartu Ülikooli Kliinikumi Silmakliinikus (professor Ernst Blessigi juures). Aastatel 1922–1927 töötas ta Tartu 2. divisjoni laatsaretis naha-suguhaiguste osakonnas noorem-ordinaatorina ja suguhaiguste osakonna juhatajana, samuti oli ta kutsealuste vastuvõtukomisjonis Tartu- ja Petserimaal. Lisaks avas ta aastal 1924 erapraksise Tartus naha- ja suguhaiguste alal. Aastatel 1927–1940 oli ta ka Tartu Ühendatud Haigekassa arst naha-suguhaiguste alal.

Aastatel 1941–1944 oli ta Tartus erapraktiseeriv arst, aastal 1944 Tartu Lastepolikliiniku arst. Aastast 1945 töötas ta Tartus naha- ja suguhaiguste dispanseris, seejuures 1945. aasta lõpust aastani 1948 ja 1949–1951 peaarstina ning aastast 1951 ordinaatorina. Aastatel 1948–1949 töötas ta Tartu 1. Polikliinikus arst-konsultandina nahahaiguste alal.

Dr. Johannes Imelik suri 12. juulil 1957 Tartus ja ta maeti Vana-Jaani kalmistule.

Isiklikku

Ta oli abielus dr. Mihkel Ostrovi tütre Lindaga.