Johannes Carlblom
|
See artikkel räägib 1793. aastal sündinud vaimulikust; 1767. aastal sündinud vaimuliku kohta vaata artiklit Johannes Carlblom vanem |
Johannes Carlblom (13. november/24. november 1793 Noarootsi – 8. november/20. november 1861 Noarootsi) oli Eesti vaimulik.
Ta õppis Tallinna toomkoolis, Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1813–1815. Ordineeriti õpetajaks 13. augustil/25. augustil 1816.
Oli aastatel 1816–1861 (kutsuti 27. augustil/8. septembril 1814, kuus kuud pärast isa surma) Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetaja. Sai aastal 1859 Saarte-Lääne praostkonna praostiks. Läänemaa ülemkirikueestseisjaameti liikmeks ja Peterburi luteriusu kindralkonsistooriumi liikmeks sai juunis 1848, konsistooriumi assessoriks sai jaanuaris 1849.
Carlblom jätkas oma isa alustatud tegevust Noarootsi kihelkonna rahva lugemisoskuse edendamisel. Ta oli 9. septembrist/21. septembrist 1842 Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige. Oli 23. juulist/4. augustist 1859 Noarootsi abipiibliseltsi eestseisja. Ta huvitus meteoroloogiast, tegi ilmavaatlusi ja kirjutas 16. novembril/28. novembril 1827 toimunud maavärinast[1].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Gustav Carlblom ja vanaisa Jonas Laurentii Carlblom olid Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetajad, teine vanaisa Joachim Heinrich Dahl oli Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja, vanavanaisa Andreas Hollming oli Vormsi Püha Olavi koguduse õpetaja, onu Johannes Carlblom vanem oli Tõstamaa Maarja koguduse õpetaja. Tema vend Paul Carlblom oli Tarvastu Peetri koguduse õpetaja, vend Peter Carlblom oli Risti koguduse õpetaja, vend Friedrich Carlblom oli Viljandi Pauluse koguduse õpetaja, venna Peteri poeg Wilhelm Gustav Johann Carlblom oli Alatskivi ja Kodavere Mihkli koguduse õpetaja, venna Pauli poeg Oskar Emil Carlblom oli Häädemeeste ja Tahkuranna koguduse õpetaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007