Johannes-Voldemar Holland
Johannes-Voldemar Holland VR II/2 ja VR II/3 (15. aprill (vkj)/ 27. aprill 1899 Õisu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 9. mai 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kapten).
Johannes-Voldemar Holland teenis Vabadussõja ajal 2. jalaväepolgus, Viljandi kaitsepataljonis ja leitnandina Sakala Partisanide polgus rooduülemana.
23. veebruaril 1934 seati ta vapside poolt Viljandi linnapea kandidaadiks, kuid kaotas (12 häält poolt, 1 vastu) senisele linnapeale August Maramaale, kes sai 17 häält poolt ja 12 vastu.[1]
1936. aastal alanud[2] Vapside riigipöördekatse kohtuistungil süüdistati[3]: Andres Larkat, Johannes Woldemar Hollandit, Aleksander Seimani, Paul-Georg Laamani, August-Julius Klasmani, kapten Ants Pedakut, Leonhard-Herman Pallonit, Karl Podrätsikut, Aleksander Wilti, Nikolai Tuimanit, Arnold Liivakut, Anton Allikut, Mihail Kalmi, Viktor Puskarit, Hjalmar Mäed, Eduard-Alfred Kubbot, Alfred Sampkat, Hans-Walter Parist ja Bernhard Välit, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus kaitseseisukorra maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks riigivanemale, kaitsevägede ülemjuhatajale, vabariigi valitsuse liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „rahvuskongressi" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 1O kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omawahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema „Estonia" teatrihoonesse Isamaaliidu kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit.
Vabanes vanglast 1938. aasta 7. mai amnestia põhjal[4]
Arreteeriti NKVD poolt 26. juunil 1941. Surmaotsus, lasti maha.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema tütar oli insener ja muinsuskaitsja Kalli-Maia Holland.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Viljandi linnavalitsus vabsideta. 25. veebruar 1934, nr 47, lk 7
- ↑ Wapsidesuurprotsess algas, Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936
- ↑ Kes on kohtualused ja milles neid süüdistatakse., Uus Eesti, nr. 123, 7 mai 1936
- ↑ Need, kes vabanevad, Päewaleht, nr. 123, 7 mai 1938
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Jaak Pihlak. "Viljandi linn ja Vabaduse Risti vennad". Viljandi Muuseumi aastaraamat 2010. Lk 98