Johanna Päts
Johanna Päts (neiuna Johanna Veiler; 17. detsember 1890 Tallinn – 13. november 1977 Toronto) oli eesti naisliikumise tegelane.
Ta lõpetas 1910. aastal Tallinna vene tütarlaste gümnaasiumi[viide?]. Sama aastal astus ta Peterburi Bestuževi kursustele matemaatika fakulteedis, kuid pidi õpingud perekondlikel põhjustel katkestama.[1][2]
Ta töötas aastatel 1910–1918 Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta võttis osa kirjandusõhtutest, näitusmüükidest ja korjandustest ehitatava Estonia teatrimaja heaks. Esimese maailmasõja ajal oli ta Ülevenemaalise Linnade Liidu Tallinna osakonna asutatud vigastatud sõjameeste ja sõjavangide abistamise kodu asutajate seas ning selle hoolekogu juhataja.[1]
1917. aastal sai temast Tallinna Naisseltsi asutaja ja esimene juhataja. Samal aastal valiti ta (Tööerakonna nimekirjas) Tallinna Linnavolikogu liikmeks, kus ta töötas haridus- ja hoolekandekomisjonides. Aastal 1919 valiti ta Tööerakonna nimekirjas ka Asutavasse Kogusse, kus ta kuulus eelarve-, tervishoiu- ja keeluseaduse komisjoni.[1]
Vabadussõja ajal organiseeris ta rinde abistamist. 1920. aastal lõi Päts kaasa II naiskongressi kokkukutsumises ja ta valiti Naisliidu juhatusse. Ta oli kõigi Eesti naiskongresside juhataja ja alates kolmandast kongressist ka ettevalmistava komitee esinaine. Ta osales ka rahvusvahelistel naiskongressidel Austrias ja Lätis.[1]
Ta oli üks vähestest eesti naistest, kes juhtis suurt majandusettevõtet: aastatel 1924–1940 oli ta kirjastuse Rahvaülikool asjaajaja-direktor.[1]
1944. aasta algusest sügiseni oli Päts Naisliidu esinaine. Sügisel põgenes ta koos perega Saksamaale[1] ja sealt edasi Austriasse, kus elas kuni 1946. aastani, pärast seda kuni 1948. aastani taas Saksamaal. 1948–1951 elas ta Rootsis, kust pöördus Kanadasse.[2]
Torontos asutas ta Balti Rahvaste Naiste Nõukogu ja valiti selle esimeseks presidendiks.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1929 Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk
- 1936 Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli Tallinna väikekaupmehe Daniel Veileri tütar.[1][2] Tal oli kaks venda ja õde.[2]
Tema abikaasa oli Konstantin Pätsi vend Voldemar Päts. Nad abiellusid 1910. aastal. Neil oli kaks tütart: Inna (abielus Kaldveer) ja Silvia (abielus Jürvetson). Silvia pojapoeg Steve Jürvetson on riskikapitalist.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kodu südames: mälestusi, kirju, dokumente. Johanna Päts. Koostanud ja toimetanud Anne Velliste
- Heili Reinart. "Üks esimesi Eesti ärinaisi Johanna Päts pidi küüditamisest pääsemiseks päevi torustikus kükitama." Postimees 22. detsember 2020.