Johann von der Recke
|
See artikkel räägib Liivi ordumeistrist; Tallinna komtuuri kohta vaata artiklist Johann von der Recke (Tallinna komtuur) |
Johann von der Recke (umbes 1480 – 18. mai 1551) oli Liivi ordumeister 1549–1551.
Johann von der Recke vanemad olid Johann von der Recke ja Tuba von Torck. Ta astus Liivi ordusse küllaltki hilises eas, sest veel 1514. aastal oli ta Vestfaalis ilmik. Tõenäoliselt 1520. aastate alguses tuli ta Liivimaale, kus oli 1523–1525 majandusametnik (Schäffeskumpan) Võnnus, 1531. aastal sai temast aga ühe olulisema orduvalduse, Aluliina (Alūksne, saksa Marienburg) komtuur. Alates 1535. aastast oli ta Viljandi komtuur. 1541. aastal nimetas ordumeister Hermann von Brüggenei ta enda koadjuutoriks. Nagu Brüggenei, toetas ka Recke ordu säilitamist. Tõenäoliselt toetas ta erinevalt oma protestantlusse kalduvast eelkäijast pigem katoliiklust.[1]
1542. aastal hankis koadjuutor Recke Saksa kuninga Ferdinand I käest reskripti, mis oleks talle andnud õiguse valvata kõigis Liivimaa piiskopkondades, eriti Riia peapiiskopkonnas, selle järele, et seal saavad ametisse ainult katoliiklust toetavad vaimulikud.[2] See oli otseselt suunatud protestantliku peapiiskopi Wilhelm von Hohenzollerni vastu, ent võis piirata ka teiste piiskoppide õigusi, seetõttu lükati see reskript 1546. aastal Liivimaa maapäeval Volmaris tagasi.[3]
Johann von der Recke lühikesel ametiajal valitses Liivimaal rahu. Samas sattus ta ordu sees vastuoludesse, kuna jättis ka ordumeistriks saamise järel Viljandi komtuurkonna enda võimu alla. Lisaks püüdis ta koos oma venna või nõo Tartu piiskopi Jodokus von der Recke ning Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopi Johannes von Münchhauseniga lahendada Riia linna ja peapiiskopi tüli. 1550. aasta sügisel tabas Recket atakk, mis halvendas ta tervist oluliselt.[4] 1551. aastal laastas Liivimaad epideemia, tõenäoliselt katk. Ka ordumeister suri arvatavasti sellesse.
Lisaks Tartu piiskopile Jodokus von der Reckele viibis tema ajal Liivimaal teisigi tema sugulasi, mõned neist ka Liivi ordu liikmetena.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 701 (lk 529).
- Bergmann, Gustav (1776). Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Im Schwickertschen Verlage. Lk lk. 41.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Godeke von Loe |
Aluliina komtuur 1531–1535 |
Järgnev Johann von Eickel |
| Eelnev Rupert de Grave |
Viljandi komtuur 1535–1549/1551 |
Järgnev Heinrich von Thülen |
| Eelnev Hermann von Brüggenei |
Liivi ordumeister 1549–1551 |
Järgnev Heinrich von Galen |