Johann Spurzheim

Allikas: Vikipeedia
Johann Spurzheim

Johann Gaspar Spurzheim (31. detsember 1776 Longuich Trieri lähedal – 10. november 1832 Boston) oli saksa arst, kes pooldast tugevalt frenoloogiat, mille töötas välja 19. sajandi alguses Franz Joseph Gall (1758–1828).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Spurzheim sündis 31. detsembril 1776 Trieri lähedal Saksamaal ning ta õppis meditsiini Viini Ülikoolis. Ta tutvus 1800. aastal Galliga, kes palkas ta peatselt endale assistendiks. Gall soovis, et Spurzheim jätkaks tema tööd ning märkis ta kaasautoriks oma raamatutele ja teadustöödele. Kuid 1812. aastal läksid nad tülli ning Spurzheim alustas omaenda karjääri, pidades loenguid kirjutades palju töid "Dr Galli ja dr Spurzheimi füsiognoomilise süsteemi" teemal. Ta populariseeris edukalt frenoloogiat ja reisis mööda Euroopat, kus ta sai kõige edukamaks Inglismaal ja Prantsusmaal.

Spurzheim suri 1832. aastal Bostonis oma Ameerika ringreisi ajal kõhutüüfusse. Pärast Spurzheimi avalikku lahkamist eemaldati ta aju, kolp ja süda ning need säilitati alkoholiga täidetud purkides reliikviatena, mida näidati avalikult.[1] Kaastundlikud bostonlased korraldasid Spurzheimile suurejoonelise matuse ning püstitasid tema auks Mount Auburni surnuaeda Cambridge’is monumendi.[2]

Kokkupuude frenoloogiaga[muuda | muuda lähteteksti]

Peale selle, et ta populariseeris frenoloogiat Euroopas, eksportis ta Galli mõttekaaslasena frenoloogia ka Ameerikasse.

Spurzheim tegi Galli frenoloogilises süsteemis palju muudatusi, mille hulka kuulub "organite" arvu suurendamine ning nende jagamine hierarhilisse süsteemi. Lisaks kasutas Spurzheim pilte ja büste, et illustreerida frenoloogia kraniograafilist lähenemist.

Kuigi frenoloogial puudus tõenduspõhine alus kuulus see pigem "ajumütoloogia" valdkonda. Kuid samas oli alusidee ratsionaalne. Kui senini arvati, et mõistuse asukohaks on aju, siis on kaalumisel võimalus, et mingi väiksem osa või piirkond ajust võib täita mingit ühte funktsiooni. Seega on frenoloogia üks üldiselt ebaõnnestunud samm psüühiliste funktsioonide lokalisatsiooni ajaloos.

Jean Pierre Flourens avaldas 1843. aastal frenoloogia tõsiseima kriitika: ajukoore paksus ei lange kokku kolju paksusega. Samuti kõneles ta suure rõõmuga juhtumist, kui Spurzheim külastas Magendied, kes säilitas lugupidamisega markii Pierre Simon de Laplace (1749–1827) aju, kuid näitas külalisele imbetsilli aju, mida viimane suure hardusega vaatas.

Kui Spurzheim kuulis, et Descartesi aju oli tavalisest palju väiksem, siis tegi järelduse, et "võimalik, et ta ei olnud nii suur mõtleja, kui seda tavaliselt arvatakse".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Walsh, Anthony, "The American Tour of Dr. Spurzheim", Journal of the History of Medicine and Allied Sciences 27 (1972), pp. 187-205.
  2. "Spurzheimi monument Mount Auburni surnuaias".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Allik, J. (2016). Psühholoogia ajalugu. Aine "Psühholoogia ajalugu" materjalid. Tartu Ülikool