Johann Roos
Johann Roos (31. detsember 1705 Kristinestad – 19. detsember/30. detsember 1789 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Johann Roos immatrikuleeriti aastal 1728 Turu ülikooli, mille lõpetas 6. jaanuaril 1731 teoloogia kandidaadina. Tuli 1. augustil 1732 Tallinna ja töötas pastor Matthias Simolini laste koduõpetajana ning oli abiks pastor Simolinil vaimulikus ametis. Ordineeriti 13. märtsil/24. märtsil 1734 õpetajaks.
Oli aastatel 1734–1753 (kutsuti ametisse 26. jaanuaril/6. veebruaril 1734) Tallinna Mihkli koguduse abiõpetajaks, aastatel 1753–1789 oli sama koguduse (sai õpetajaks 8. oktoobril/19. oktoobril) õpetaja.
Roos oli vaadetelt pietist ja vennastekoguduse korraldaja Tallinna piirkonnas. Ta osales rootsi- ja soomekeelsete kirikuraamatute trükiks ettevalmistamises ning väljaandmises. Aastatel 1742 ja 1767 ilmus Tallinnas rootsi koguduste tarvis kiriklik käsiraamat "Then Svenska Psalmboken", mis sisaldas lauluraamatu, evangeeliumid ja epistlid, loo Jeruusalemma linna hävitamisest, samuti väikese palveraamatu. Roos pidas kirjavahetust Rootsi peapiiskop Carl Fredrik Mennanderiga[1].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Daniel Roos oli Kristinestadis luterlik vaimulik. Tema onu Peter Brenner oli Narva Mihkli koguduse abiõpetaja. Tema abikaasa Maria Charlotte isa oli Tallinna Mihkli koguduse õpetaja Matthias Simolin.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007