Johann Heinrich von Mädler

Allikas: Vikipeedia
Johann Heinrich von Mädler

Johann Heinrich von Mädler (29. mai 1794 Berliin14. märts 1874 Hannover) oli saksa astronoom.

Mädler jäi orvuks 19-aastaselt pärast tüüfusepuhangut, misjärel pidi hoolitsema hakkama kolme noorema õe eest. Ta õppis Berliini ülikoolis vabakuulajana astronoomiat ja matemaatikat. Ta hakkas andma järeleaitamistunde eraõpetajana ja kohtas niimoodi 1824 pankurit Wilhelm Beeri.

1829 otsustas Beer rajada eraobservatooriumi, kus oleks Joseph von Fraunhoferi 95 mm refraktoriga teleskoop. Mädler hakkas seal töötama. 1830 hakkasid nad koostama Marsi kaarti. Nad määrasid kindlaks ka Marsi pöörlemisperioodi, eksides kõigest 13 sekundiga, ja 1837 täpsustasid nad seda aega veelgi, eksides üksnes 1,1 sekundiga.

Nad valmistasid esimese täpse Kuu kaardi. See ilmus nime all "Mappa Selenographica" 4 köites 18341836. 1837 ilmus Kuu kirjeldus pealkirja all "Der Mond" ("Kuu"). Mõlemad olid Kuu kõige täpsemad kirjeldused mitme aastakümne jooksul, kuni 1870. aastatel ilmus Johann Friedrich Julius Schmidti kaart. Beer ja Mädler jõudsid veendumusele, et Kuu ilm ei muutu ning et seal pole atmosfääri ega vett.

1836 määras Johann Franz Encke Mädleri vaatlejaks Berliini observatooriumi, kus tema kasutada oli 240 mm refraktoriga teleskoop.

Mädler oli 18401865 Tartu Ülikooli astronoomiaprofessor ja 1840–1864 Tartu Tähetorni direktor pärast Friedrich Georg Wilhelm Struve lahkumist Pulkovo observatooriumi juhataja kohale. Tähetorni direktorina organiseeris ta mitte üksnes astronoomia-, vaid ka ilmavaatlusi, ja jätkas Struwe uurimistööd kaksiktähtede kohta. Ta uuris universumi olemust. Ta pakkus välja kalendrireformi, mille kasutuselevõtu korral oleks Venemaast saanud maailma täpseima kalendriga riik. 1865 läks ta Saksamaale tagasi.

Tähtede omaliikumist uurides tuli ta välja hüpoteesiga, mida ta nimetas keskse päikese hüpoteesiks. Selle järgi asub Linnutee galaktika kese Plejaadide kerasparves ja Päike pöörleb ümber selle. Ta määras Galaktika keskme asukoha valesti.

Mädelr oli Inglise Kuningliku Astronoomiaseltsi (1848), Austria (1848) ja Baieri TA liige (1860) ning Viini ülikooli audoktor.

Mädleri järgi on nimetatud kraater Kuul ja Marsil.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]