Johan Vilhelm Snellman
Allikas: Vikipeedia
Johan Vilhelm Snellman (12. mai 1806 Stockholm – 4. juuli 1881 Kirkkonummi vald) oli Soome ühiskonnategelane, publitsist ja filosoof, fennomaanide juhte.
Snellman oli aastatel 1856–1863 Helsingi Ülikooli professor. Üllitas 1844–1846 soomekeelset ajalehte Maamiehen Ystävä ja rootsikeelset ajalehte Saima ning toimetas 1847–1849 ja 1855–1856 ajakirja Litteraturblad för allmän medborgerlig bildning. Oli 1863–1868 Senati liige, juhtis finantsdepartemangu, korraldas 1865. aastal rahareformi. Taotles rahvahariduse ja rahvakultuuri edendamist ning soome keelele rootsi keelga võrdseid õigusi. Vastustas skandinavismi, pooldas Vene keisririiki kuuluva Soome täielikku iseseisvumist.
Snellman on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.
[redigeeri] Teoseid
- Dissertatio academica absolutismum systematis Hegeliani defensura (1835)
- Försök till framställning af logiken (1837)
- Philosophisk elementarkurs (1837–1840)
- Om det akademiska studium (1840)
- Det går an. En tafla ur lifvet, fortsättning (1840)
- Versuch einer speculativen Entwicklung der Idee der Persönlichkeit (1841)
- Läran om staten (1842)
- Tyskland. Skildringar och omdömen från en resa 1840–1841 (1842)
- De spiritus ad materiam relatione (1848)
