Johan Bäckman

Allikas: Vikipeedia
Johan Bäckman Naši ja Öise vahtkonna meeleavaldusel 23. märtsil 2009 Helsingis

Erkki Johan Bäckman (sündinud 18. mail[viide?] 1971 Porvoos[1]) on soome ühiskonnateadlane, kriminoloog ja publitsist.

Muu hulgas on Johan Backman kirjutanud kriitilise raamatu soomlaste reaktsioonide kohta pärast vene ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva ja Eesti poliitikat kritiseeriva raamatu pronkssõduri teemal ("Pronssisoturi: Viron patsaskiistan tausta ja sisältö" ("Pronkssõdur: selle taust ja olemus").

Elu ja tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johan Backman on esinenud avalikult Eesti-vaenulike üleskutsetega, süüdistanud küüditamise hukkamõistjaid ajaloo võltsimises ning õigustanud varjamatult Nõukogude repressioone. Bäckman on teinud koostööd rühmitustega Naši ja Öine vahtkond. Bäckman kuulub Petri Krohni, Leena Hietaneni jt kõrval Eesti-vastasesse rühmitusse Soome Antifašistlik Komitee, mida on nimetatud neostalinistlikuks ja mis levitab ideid, nagu oleks Eesti "fašistlik apartheidirežiim".

2006. aastal kaitses ta Helsingi Ülikoolis riigiteaduste teaduskonnas doktorikraadi väitekirjaga "Itämafia: uhkakuvapolitiikka, rikosilmiöt ja kulttuuriset merkitykset". Uuringust selgub, et idast Soome suunduva kuritegevuse ohud on suhteliselt väiksed. 7. novembril 2012 väideti MTV3 saates "45 minuuttia", et Bäckmani doktoriväitekirja allikmaterjalideks olevad intervjuud on salajased ja neid pole näinud mitte keegi peale Bäckmani enda. [2] Allikate seas on ka kaitsepolitsei (Supo) ja keskkriminaalpolitsei (KRP) ametnikke, kuid kummaski asutuses pole väidetavate intervjuude tegemise kohta mingeid ülestähendusi. Järgmisel päeval teatas Helsingi Ülikooli kantsler Ilkka Niiniluoto, et ülikool plaanib astuda samme seoses dotsent Johan Bäckmani doktoriväitekirjaga.[3]

„Eesti pole demokraatlik riik ja Riigikogu pole parlament,” väidab Bäckman, kelle hinnangul võib Eestit tabada Gruusia saatus juba paari kuu jooksul. Teadlase arvates on ka Eestis õhkond väga paha ja pingeline. “Aprill 2007 tähendas, et Eesti valitsus murdis oma suhted venelastega lõplikult ja seal enam tagasiteed pole. Eesti rüvetas hauad, murdis rahvusvahelist seadust ja seda venelased ei andesta.“

Bäckman usub, et Eesti riik kaob 10 aasta jooksul

Septembris 2008 kirjutasid 13 eesti ja soome haritlast Helsingi ülikoolile pöördumise, milles esitati ülikoolile järgmised küsimused: "Kuidas on võimalik, et Helsingi ülikool aktsepteerib olukorda, et Venemaa ja Eesti poliitikat puudutavaid loenguid annab Eesti ajaloo ja tänapäeva kohta tõele mittevastavat ja vaenulikku propagandat levitav isik? Kas ülikoolis õpetavatelt inimestelt eeldatakse faktide tunnustamist? Kas ülikool kavatseb võtta dotsendi väljaütlemiste suhtes seisukoha?" Kirja koostas Iivi Masso ning sellele kirjutasid veel alla Stefan Brunow, Mikael Enckell, Jevgeni Kristafovitš, Henrik Lax, Lasse Lehtinen, Jussi Niemelä, Sofi Oksanen, Imbi Paju, Anna Rotkirch, Elhonen Saks, Suvi Salmenniemi ja Katri Vallaste [4].

Ülikooli rektor Thomas Wilhelmsson teatas, et iga teadlane on Helsingi ülikoolis oma arvamustes vaba, kuid rõhutas, et Bäckman ei esinda ülikooli ametlikke seisukohti. [5]

26. aprillil 2009 peeti Bäckman Tallinna sadamas kinni ja saadeti riigist välja, sest tema suhtes on kohaldatud Eestisse sissesõidu keeld, mille oli kehtestanud käskkirjadega siseminister Jüri Pihl 2009. aasta 24. aprillil ja 18. augustil.

Johan Bäckman kandideeris 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Soome Töörahvapartei nimekirjas. Ta teatas, et soovib Eesti liitmist Soomega ühe Soome läänina, sest "meie hõimuvelled ei saa praegustes oludes ise hakkama".[6] Bäckman sai valimistel 554 häält ega osutunud valituks.

15. jaanuaril 2010 ei rahuldanud Tallinna halduskohus Soome kriminaalõiguse dotsendi Johan Bäckmani kaebust[7], kuid 17. detsembril 2010. aastal tunnistas Tallinna ringkonnakohus Bäckmani kaebuse alusel õigusvastaseks siseministri käskkirjad, millega tal keelati mullu kevadel ja suvel Eestisse tulla[8] ja jättis ka tema kohtukulud 16 600 krooni riigi kanda. Bäckmanit abistas protsessimisel õigusnõuga kunagine prokurör Irja Tähismaa.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johan Bäckman ja Arnold Meri

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Johan Bäckman: the Russian media’s favourite Finn
  2. MTV3: Bäckmani doktoritöö algmaterjale pole keegi näinud
  3. Helsingi Ülikool võib hakata uurima Bäckmani väitekirja allikaid
  4. Ühiskonnategelased esitasid Helsingi ülikoolile Bäckmani kohta arupärimise, Eesti Päevaleht, 24. september 2008
  5. Helsingi ülikool keeldus Bäckmani kritiseerimast, Eesti Päevaleht, 25. september 2008
  6. Johan Bäckman. HS Vaalikone.
  7. Kohus jättis Bäckmani kaebuse rahuldamata, www.DELFI.ee, 15. jaanuar 2010
  8. Johan Bäckman seljatas kohtus Eesti riigi, www.DELFI.ee, 17. detsember 2010

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]