Joachim Neander

Allikas: Vikipeedia
Joachim Neander

Joachim Neander (1650 Bremen31. mai 1680 Bremen) oli saksa pastor ja kirikulaulude autor. Tema järgi on nimetatud Neandertali org.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neander sündis kalvinistliku pastori Johann Joachim Neanderi (16141666) perekonnas, kes muutis oma nime toonase kombe kohaselt saksa Neumannist kreekapäraseks Neanderiks. Vanem Neander oli kaks korda abielus ja Joachim oli tema esimene poeg teisest abielust.

Joachim Neander õppis Bremenis kalvinistlikku teoloogiat ning töötas eri kohtades, muuhulgas ka Heidelbergis ja Frankfurdis õpetajana. 1670. aasta paiku sattus ta äratusjutlustaja Theodor Undereycki mõju alla, kes hankis talle koduõpetaja koha ühe Frankfurdi kaupmehe perekonnas. Seal tutvus Neander ka Philipp Jacob Speneriga, kelle 1675. aastal ilmunud kirjutis "Pia Desideria'" pani aluse pietistlikule liikumisele.

1674. aastal sai Neanderist Düsseldorfi reformeeritud koguduse ladinakooli rektor ja ühtlasi ka sama koguduse abipastor. Ta lõi sõnad ja muusika arvukatele kirikulauludele. Tihti komponeeris ta muusikat ja pidas jumalateenistusi Mettmanni lähistel Düsseli jõe maalilises orus, mistõttu nimetati tema sealne lemmikpaik Neanderi koopaks ja 19. sajandil hakkas kogu jõeorg kandma Neanderi oru (Neandertal) nime.

Pärast seda kui Neander Düsseldorfis kirikuvõimudega pahuksisse sattus, sai temast 1679 abipastor kodulinna Bremeni Püha Martini kirikus. Ta elas seal oma perekonnale kuulunud nn Neanderi majas (Neanderhaus), mis asus kirikust ida pool ja pärines 15. sajandist. Bremenis lõi ta oma tuntuima vaimuliku laulu "Võta nüüd Issandat". Pärast vähem kui aastast tegutsemist kodulinnas suri ta nelipühade teisel pühal, 31. mail 1680 kas 29- või 30-aastasena haigusesse, mida pole täpsemalt mainitud. Võimalik, et tegemist oli katku või tuberkuloosiga. Tema haua asukoht on teadmata; ei ole välistatud, et ta maeti Püha Martini kirikusse.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bremeni Püha Martini kiriku aken, mis on pühendatud Joachim Neanderile. Heliloojat on kujutatud seal orelit mängimas.

Neanderit peetakse üheks silmapaistvamaks protestantliku kirikumuusika loojaks Saksamaal. Tema 1680. aastal ilmunud laulude kogumik "Bundeslieder und Danck-Psalmen" rajas teed nii reformeeritud kui ka luterliku kiriku pietistlikele lauluraamatutele.

Ka tänapäeval lauldakse protestantlikes kirikutes veel Neanderi laule. Saksamaal on tema looming esindatud nii evangeelse kiriku kui ka uusapostliku kiriku lauluraamatutes. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku laulu- ja palveraamatus sisalduvad mitmed laulud, mida esitatakse tema loodud koraalide "Võta nüüd Issandat" ("Lobe den Herren"), "Jumal, vägev valitseja" ("Unser Herrscher, unser König"), "Imeline Issand" ("Wunderbarer König") ning "Maa ja meri kiidavad" ("Himmel, Erde, Luft und Meer") viisil.

Neanderi tuntuim kirikulaul on 1679. aastal kirjutatud ja 1680. aastal kogumikus "Bundes-Lieder und Danck-Psalmen" ilmunud laul "Võta nüüd Issandat" ("Lobe den Herren"). Laulu algne viis põhines teise vaimuliku loo, "Hast du denn, Jesu, dein Angesicht" viisil. Viis, millel seda täna lauldakse, kujunes lõplikult välja alles 18. sajandil.

Mälestus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Düsseli jõe org, kus Neander lõi muusikat ja pidas jumalateenistusi, kannab 19. sajandist Neanderi oru (Neandertal) nime. Sellest orust leiti 1856. aastal eelajaloolise inimese luustik. Leiukoha järgi hakati seda inimliiki nimetama neandertallaseks ja nii on Neanderi nimi jäädvustatud ka antropoloogias.

Saksamaa evangeelse kiriku nimekalendris on 31. mai Joachim Neanderi mälestuspäev. [1]

Samuti on Saksamaal tema auks nimetatud kaks kirikuhoonet – Neanderi kirik Düsseldorfis ja Neanderi kirik Erkrathis.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]