Joachim Burwitz

Joachim Burwitz (surnud enne 1573) oli Liivimaa päritolu Rootsi diplomaat.

Burwitz oli alates 1541. aastast Gustav I Saksa kantselei sekretär, enne seda pole tast kuigipalju teada. Tema Liivimaa päritolu on tõenäoline seetõttu, et tema vend Hans oli Tartus gildivanem ja 1550. aastatel käis Joachim tihti diplomaatilistel missioonidel Liivimaal, jäädes 1555. aastast püsivalt Riiga elama. Varasematel aastatel oli Burwitz käinud rohketel diplomaatilistel missioonidel ka Saksamaal.

1554. aasta lõpus saatis Gustav Burwitzi Liivimaale, et too uuriks liivimaalaste meelsust, eriti aga nende suhteid Moskva riigiga. Mõni aasta varem oli Liivi ordu intensiivselt taotlenud Rootsilt abi tsaari vastu, kuid toona polnud kuningas sellest huvitatud olnud, sest tema suhted Venega olid olnud rahuldavad ja pealegi oli suureks tüliküsimuseks Tallinna ja Soome lõunaranniku linnade kaubandusvõistlus, kus Liivimaa kaubalinn selgelt domineeris. Kuid 1554. aastast oli Rootsi positsioon hakanud muutuma, sest piiritülid Venega sagenesid, samas kui Liivimaa sõlmis tsaariga uue rahulepingu, millega küll pea keegi liivimaalastest rahul ei saanud olla. Et asjast täpsemat ülevaadet saada, läkski Burwitz Liivimaale, kus viibis ka 1555. aasta alguse Maapäeval, kus rahuleping ratifitseeriti. Burwitz saatis pärast seda kuningale ettekande, kus kujutas liivimaalaste meelsust väga Moskva-vaenulikena, kuid kohalikke valitsejaid jõuetutena, kutsudes kuningat asjusse sekkuma, kinnitades, et ta leidvat kindlasti enamiku liivimaalaste poolehoiu. Gustav polnud Burwitzi ideest siiski vaimustuses, sest see oleks tähendanud lisaks konfliktile Liivimaa riikidega ka ilmselt vastuseisu Poola-Leedu, Venemaa ja Saksa-Rooma riigi poolt.

Pärast 1555. aasta suve asus Burwitz Riiga, kuid jätkas ka Rootsi kuningakoja teenimist. Sama aasta lõpus püüdis Gustav tema kaudu Liivimaa isandaid meelitada rahulepingut Venega murdma ja koos temaga nendega sõtta astuma. Liivimaalased otsustasid siiski neutraalseks jääda, mis tekitas kuningas tõsist pettumust. Tema suhtlus Liivimaaga katkes sisuliselt kuni Liivi sõja alguseni. Kuni selle ajani polnud ka Burwitzil Rootsi diplomaadina eriti tööd ja nõnda asus ta Riia kodanikuna kaubandusega tegelema, jäi aga võlgadesse ning sattus Riia raega vastuollu. Siiski õnnestus tal olukorrast ilmselt tänu Rootsi toele välja tulla ja vähemalt kuni 1565. aastani elas ta Riias. Kuni 1562. aastani jätkas ta ka Rootsi huvide eest seismist, püüdes 1561 riialasi meelitada Tallinna eeskujul Rootsile alistuma. Pärast 1565. aastat pole Burwitzist aga midagi teada, peale selle, et 1573. aastaks oli ta surnud.

Kirjandus

• Wilhelm Lenz noorem. Joachim Burwitz' Bericht über Livland aus dem Jahre 1555. In: Zeitschrift für Ostforschung 1971, lk-d 708–729.