Jevgeni Tarle

Jevgeni Viktorovitš Tarle (vene keeles Евгений Викторович Тарле) (27. oktoober 1874 Kiiev – 5. jaanuar 1955 Moskva) oli juudi päritolu Venemaa ajaloolane, NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik (1927).

Jevgeni Tarle oli päritolult kaupmehe poeg, Ta õppis Kiievi Ülikoolis. Ta oli 1903–1917 Peterburi Ülikooli eradotsent, 1913–1918 Tartu Ülikooli üldajaloo professor.

Hiljem töötas ta Peterburi Ülikoolis ja Moskva Riiklikus Ülikoolis. Ta uuris Euroopa, eelkõige Prantsusmaa ajalugu (peamiselt Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajajärku) ning diplomaatia ajalugu, hiljem ka Krimmi sõda.

Kirjandusteosed

• "Падение абсолютизма в Западной Европе" (1924)
• "Рабочий класс во Франции в первые времена машинного производства от конца Империи до восстания рабочих в Лионе" (1928)
• "Европа в эпоху империализма" (1927)
• "Европа от Венского конгресса до Версальского мира, 1814–1919" (1927)
• "Наполеон" (1936)
• "Жерминаль и прериаль" (1936)
• "Нашествие Наполеона на Россию 1812 г." (1938)
• "Талейран" (1939)
• "Отечественная война 1812" (1941)
• "Крымская война" (1941-1943)

On ilmunud tema kogutud teosed: "Сочинения: в двенадцати томах" (Moskva 1957–1962).

Kirjandust

• Ljudmila Dubjeva. "Akadeemik Jevgeni Viktorovitš Tarle - Tartu Ülikooli üldajaloo professor 1913–1918" // Eesti Ajalooarhiivi Toimetised. - Tartu, 2006. - 14(21)

Välislingid

• Jevgeni Tarle. Rindportree