Jean-Paul Marat

Jean-Paul Marat
Sündinud	24. mai 1743 ; Boudry, Prantsusmaa
Surnud	13. juuli 1793 (50-aastaselt) ; Pariis, Prantsusmaa
Elukutse	poliitik, ajakirjanik

Jean-Paul Marat (24. mai 1743 Boudry – 13. juuli 1793 Pariis) oli arst ja radikaalne ajakirjanik, kes on tuntud Prantsuse revolutsiooni aegse poliitikuna.

Aastatel 1765–1776 elas ta Suurbritannias ja alates 1776. aastal Prantsusmaal Pariisis, kus ta peamiselt töötas arstina, kuid avaldas ka filosoofilisi ja poliitilisi töid. Septembrist 1789 kuni septembrini 1792 (vaheaegadega) andis välja ajakirja L'Ami du peuple ('rahva sõber'). Kirjutas peamiselt poliitilisi avaldusi, mis kaitsesid vaeste (sankülottide) huve ja nõudsid monarhia kukutamist (Prantsusmaa kuningas oli sel ajal Louis XVI) ja põhjalikku riigikorra muutmist.

Aastatel 1790–1792 varjas ta end kahel korral Suurbritannias, kuid pärast 10. augustit 1792, mil rahvahulk tungis Tuileries' paleesse ja kukutas monarhia ning 21. septembril, mil tuli kokku uus esindajatekoda Konvent, valiti Marat sinna. Aprillis 1793 Marat arreteeriti, kuid revolutsiooniline tribunal mõistis ta õigeks. Ta juhtis ka 31. maist kuni 2. juunini 1793 toimunud rahvaülestõusu. 13. juulil 1793 tappis žirondiine pooldav Charlotte Corday Marat'.

Marat' mälestuseks maalis Jacques-Louis David maali "Marat' surm" ehk "Tapetud Marat".

Marat' järgi on nimetatud muu hulgas Nõukogude Liidu soomuslaev (endine Petropavlovsk) ja 1969. aastal Tallinnas Tartu maanteel tööd alustanud trikotaaživabrik.