Javier Echevarría

Allikas: Vikipeedia
Javier Echevarría
Javier Echevarría Rodrígueze vapp

Javier Echevarría Rodríguez (14. juuni 193212. detsember 2016) oli Hispaania Rooma Katoliku Kiriku piiskop. Ta oli 1994. aastast kuni surmani Püha Risti Preestrite Ühingu ja Opus Dei prelaat. Ta külastas Eestit 10. septembril 2005 seoses Philippe Jourdani piiskopiks ordineerimisega.

Echevarría oli paavsti kuurias, mis on Katoliku Kiriku juhtorgan, Paavstliku Pühakute Uurimise Kongregatsiooni ja Apostelliku Ülemtribunali liige.

Ta avaldas sellised vaimulikud kirjandusteosed nagu "Teerajad Jumala juurde: kristliku elu järgimine 21. sajandil", "Teenida Kirikut", "Ketsemani" ja "Armulaud ja kristlik elu" ning kirjutanud oma mälestused Opus Dei rajajast Püha Josemariast: "Mälestused Püha Josemariast".

Paavst Benedictus XVI ütles piiskop Javier Echevarría Rodrígueze 50. vaimulikuks pühitsemise aastapäeval, et tema pastoraalne töö „pakub efektiivset abi Kirikule tema tänapäevases evangeliseerimistöös“ ning tunnustas prelaadi tööd „kultuurivaldkonnas, teaduses, inimelu pühaduse kaitsel, abielu ja perekonna kaitsel ning pastoraalsel tööl noorte inimestega“.[1]

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Javier Echevarría Rodríguez sündis 14. juunil 1932 Hispaanias Madridis. Tal oli kaks doktorikraadi: üks tsiviilõiguses ja teine kanoonilises õiguses.

Enne preestriks pühitsemist 7. augustil 1955 töötas ta Josemaría Escrivá erasekretärina.

Ta määrati Opus Dei peasekretäriks 1975. aastal, pärast isa Álvaro del Portillo valimist Opus Dei prelaadiks Püha Josemaría Escrivá surma järel. 1982. aastal, kui Opus Dei muutus paavsti soovil personaalprelatuuriks, sai temast Opus Dei peavikaar.

Pärast piiskop Álvaro del Portillo surma 23. märtsil 1994 järgnes Opus Deis mõningane leinaperiood. Javier Echevarría Rodríguez valiti Opus Dei Üldkogu poolt Opus Dei teiseks prelaadiks. Ta kinnitati ametisse Püha Tooli poolt 20. aprillil 1994 ning määrati Cilibia titulaarpiiskopiks paavst Johannes Paulus II poolt 21. novembril 1994. Ta pühitseti piiskopiks paavsti poolt 6. jaanuaril 1995, kaaspühitsejateks olid piiskop Giovanni Battista Re ja Jorge Maria Mejia.

Javier Echevarría Rodríguez töötab lisaks Hispaanias asuva Navarra Ülikooli, Filipiinidel asuva Aasia ja Vaikse Ookeani Ülikooli ning veel mitme ülikooli kantslerina, mis on usaldatud Opus Dei vaimse juhendamise alla.

Javier Echevarría Rodríguez osales Ameerika Piiskoppide Sinodi üldkogul 1997. aastal ning Euroopa Piiskoppide Sinodi üldkogul 1999, 2001. ja 2005. aastal. 18. septembril 2012 määrati Javier Echevarría Rodríguez paavst Benedictus XVI poolt paavsti poolt määratavaks Sinodi juhiks 2012. aasta oktoobris toimunud Uue Evangeliseerimise teemalises Piiskoppide Üldkogus.[2]

9. juulil 2005 tervitas paavst Benedictus XVI piiskop Javier Echevarría Rodríguezt tema 50. preestriks pühitsemise aastapäeval, väljendades enda poolt „lugupidamist ja kiindumust“ järgnevas kirjas:

Juhtides Sinule usaldatud prelatuuri ning nähes selles Jumala armulikkust, ei ole sa iialgi lakanud manitsemast prelatuuri liikmeid – enda eeskuju ette seades, oma kirjatöödes, oma tegudes ning oma pastoraalsetel reisidel – olema vankumatu südamega Issandale ustavad (Apostlite Teod 11:23).
Kui Sa soodustad entusiasmi isiklikuks pühitsemiseks ning oma preestrite ja ilmikute apostellikku innukust, siis Sa ei näe mitte ainult endale usaldatud karja kasvu, vaid Sa pakud Kirikule efektiivset ja kiireloomulist abi tänapäeva ühiskonna evangeliseerimisel.
Teaduses ja kultuurimaastikul püüdled Sa levitada Kristuse sõnumit kõikidesse keskkondadesse – hästi kajastab seda hiljuti avatud Paavstlik Püha Risti Ülikool.
Oma südames kaitsed Sa inimelu puutumatust, perekonda ja abielu ning seisad noorte inimeste kasvamise ja pastoraalse hoolitsuse eest.[1]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Echevarría on kirjutanud raamatuid vaimsusest, näiteks:

  • Memoria del Beato Josemaría Escrivá: entrevista con Salvador Bernal, Madrid, Rialp, 2000, 1ª, 357 pp. – mälestused Püha Josemariast.
  • Itinerarios de vida cristiana, Barcelona, Planeta, 2001, 1ª, 263 pp. – mõtisklused kristlikust elust millenniumi vahetusel.
  • Para servir a la Iglesia: homilías sobre el sacerdocio (1995-1999), Madrid, Rialp, 2001, 1ª, 252 pp. – jutlus Kiriku teenimisest.
  • Getsemaní: en oración con Jesucristo, Barcelona, Planeta, 2005, 1ª, 272 pp. – palvetamisest, olles ühendatud Kristusega tema kirglikkuses.
  • Eucaristía y vida cristiana, Madrid, Rialp, 2005, 1ª, 245 pp. – teos räägib Armulauast kui kristliku elu keskpunktist.
  • Por Cristo, con Él y en Él: escritos sobre san Josemaría, Madrid, Palabra, 2007, 1ª, 234 pp.
  • Vivir la Santa Misa, Madrid, Rialp, 2010, 1ª, 196 pp.

Väljavõtteid tema teostest[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kristlus on Jumala ligiolek inimesega. See on lähedane sõprus ja intiimne suhe Jumala ja inimese vahel. See väljendub Armastatud Poja tundmaõppimisel, millele on lisatud kirjeldamatu rõõm, muusika, tähistamine ja suur bankett (Lk 15: 22-24) – raamatust "Armulauast ja kristlikust elust".
  • Armastuse on õnne allikas. Armastada ja olla armastatud on ainus tõeline vastus ülimale inimsüdame soovile... Püha Augustinus kajastas seda põgusalt ka oma kirjutistes: “Pondus meus, amor meus”. Minu armastus on minu kaalukeeleks, mis annab mulle kindlust, kutsub ning ülendab mind. See viib mind kõrgustesse ja madalusse – see on minu rahu allikas.[3]
  • „Kõigile neile, kes Tema vastu võtsid andis Ta meelevalla saada Jumala lasteks“ (Jh 1:12). Kristlase jaoks ei ole see ainult jutuaineks või kutsumuseks. Teadlikkus jumalikust põlvnemisest on üleloomulik kingitus, mis muudab inimest seestpoolt. Püha Johannes räägib sellest järgmiselt: „Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi!“ (1 Jh 3:1-2). Püha Josemaria võtab selle kokku järgmiselt: „kes iganes ei ole sellest teadlik, ei ole teadlik ka oma sisemisest tõest, ta ei ole veel avastanud enda olemuse ja eksistentsi sügavamaid põhjusi siin maal.“[4]
  • Kristuse jüngri apostelliku innukuse saladus peitub tema armastuses Meistri vastu. Just see liigutab teda andma oma elu teiste eest, kulutama seda, et aidata neil tundma õppida üleloomulikku maailma ning elada Jumala Armastuse käskude järgi. Tema innukus inimhingede järgi on sündinud armastusest Kristuse vastu, mis sarnanedes iga tõelise armastusega püüab imiteerida isikut, keda armastatakse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]