James Mill

Allikas: Vikipeedia
James Mill

James Mill (6. aprill 177323. juuni 1836) oli šoti ajaloolane, filosoof, psühholoog ning haridus- ja majandusteadlane.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

James Mill sündis Northwater Bridgei Logie-Perti vallas Forfarshires kingsepp James Milne pojana. Tema ema, Isabel Fenton, otsustas, et tema esmasündinud poeg James peab minema laia maailma. Selleks vahetas ta nende šotipärase perekonnanime „Milne“ inglisepärasema „Milli“ vastu. Ema pani poja vallakooli ning eraldas ta oma teistest lastest, et too saaks pühenduda õppimisele. Juba enne seitsmeaastaseks saamist oli Mill näidanud annet kõnekunstis, aritmeetikas, komponeerimises ning ladina ja kreeka keeles. Kümneaastaselt saadeti ta Montrose Akadeemiasse, millele järgnevalt otsustas ta minna ema ja kohaliku kirikuõpetaja veenmisel teoloogiat õppima. Sellise otsusega pälvis ta Sir John Stuarti abikaasa ja kohaliku heategevusorganisatsiooni juhi Lady Jane Stuarti tähelepanu. Viimane otsustas toetada Milli õpinguid ning pakkuda talle tööd oma neljateistaastase tütre Wilhelmina koduõpetajana. 1790 aastal kolis Mill koos Stuartite perekonnaga Edinburghi ning asus õppima sealsesse kohalikku Edinburghi Ülikooli. [1]

Õpetaja ja õpilase suhtest Wilhelmina Stuartiga sai peagi armastus. Samas, ajastule kohaselt, ei olnud erinevatest sotsiaalsetest klassidest pärit noorte armastusel tulevikku. Wilhelmina abiellus 1797 aastal teise aristokraadiga ning suri hiljem sünnitusel. Oma viimasel hingetõmbel olevat ta hüüdnud Milli nime. Mill ei unustanud Wilhelminat kunagi ning nimetas oma esmasündinud tütre tema järgi. [2]

Pärast oma esimese kraadi saamist 1874 aastal alustas Mill teoloogia õppimist. Neli aastat kestnud õpingute jooksul elatas ta ennast aadelkonna noorte koduõpetajana töötades. Viimane tõi kaasa probleeme. Liikudes kõrgklassi seltskonnas langes ta pidevalt tema sotsiaalse staatuse kohta tehtavate solvangute ohvriks. [3]

1878. aastal lõpetas Mill ülikooli jutlustaja diplomiga. Nähes, et Šotimaal pole tal erilist perspektiivi, läks ta 1802 aastal Londonisse ning süvenes kirjandustöösse. Aastatel 1803-1806 oli ta ajakirja Literary Journal toimetaja. Aastatel 1806-1818 kirjutas ta erinevatele ajakirjadele, teiste seas the Anti-Jacobin Review, the British Review, Electric Review ning Edinburgh Review, kus tema esimene tuntuks saanud artikkel kandis pealkirja "Money and Exchange". Aastal 1818 ilmus James Milli "History of British India" (London, 1818–1819), mis koosnes kolmest osast ning mida ta oli kirjutanud kokku ligi 12 aastat. Teos sai suure edu osaliseks. 1805 aastal abiellus Mill Harriet Burrowga ning aasta pärast sündis neil esimene poeg, John Stuart Mill, kellest sai tuntud filosoof.

Koostöö Jeremy Benthamiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1808 tutvus James Mill Jeremy Benthamiga, kellest sai tema sõber ja mõttekaaslane paljudeks aastateks. Bentham oli jõukas vaikse loomuga "varjatud" filosoof. Mill oli seevastu vaene, töökas ja praktiline inimene. Ta oli hea suhtleja, sõnameister ning propagandist (kuid mitte nii hea kirjutaja). Olenemata oma küllaltki erinevatest taustadest ja iseloomudest olid nende poliitilised vaated sarnased. Mõlemad pooldasid usulise tolerantsuse tekkimist ning õigussüsteemi reformi, samuti sõna ja trükivabadust. Mõlemad kartsid, et Briti poliitilise süsteemi reformi ebaõnnestumine võib viia rahutuste tekkimise ning revolutsioonini.[4]

Bentham kui utilitarismi looja uskus, et inimese tegevust juhivad kaks (instinktiivset) eesmärki. Nendeks on õnnetunde maksimeerimine ning valu minimeerimine. Seda nii üksikindiviidi kui ühiskonna tasandil. Poliitika ning õigussüsteemi eesmärgiks on anda võimalikult suur õnnetunne võimalikult suurele hulgale inimestele. Mill nõustus Benthami teooriaga seda samal ajal mõjutades. Näiteks muutus tänu Millile Benthami aristokraatliku „top-down“ reformi plaan demokraatlikumaks ning sellega ka populaarsemaks. Milli järgi teab iga inimene kõige paremini, mis teda õnnelikuks teeb. See aga tähendab, et igaüks töötab võimalusel eelkõige enda huvides. Mill leidis, et valitsuse eesmärgiks peab üldjoontes olema ühiskonnaliikmete kohustuste reguleerimine. Valitsus peab tagama, et osad ühiskonnaliikmed ei saaks üksnes teiste raske töö arvelt õnnelikuks. Milli ja Benthami koostöö oli viljakas ning nii mõnedki nende poolt soovitatud muutused viidi sisse 1832 aastal toimunud reformi (''Reform Act 1832'') käigus.[5]

Psühholoogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mill oli radikaalne individualist. Oma "Essay and Government" alguses leiab ta, et poliitikateaduse oluliseks aluseks on inimloomuse tundmaõppimine. Ta ütleb: „Selleks, et mõista milles seisneb õnn suurimale inimhulgale, peame me mõistma, milles seisneb õnn indiviididele, kellest see hulk koosneb.“ [6] Põhjalikumalt tegeleb Mill psühholoogia-alaste küsimustega 1829. aastal ilmunud teoses "Analysis of the Phenomena of the Human Mind". Viimases on ta käsitlenud suurt osa tänapäevalgi aktuaalseid psühholoogia ja vaimufilosoofia probleeme nagu näiteks aistingud, mälu, keeleteooriad ja uskumused. Psühholoogias on enim tähelepanu pälvinud tema assotsatsioonikäsitlus. Ta jagab aistingute vahel toimivad assotsatsioonid kaheks: paralleelsed ning järgnevusele toetuvad. Esimesed esinevad ühel ja samal ajahetkel ilmnevate aistingute ning teised üksteisele ajas järgnevate vahel. Ideedevahelised assotsatsioonid tulenevad nendest, mis eksisteerisid aistingute vahel. Mill sõnastab selle järgi Ideede Assotsatsiooni Seaduse. Kui aistingute vahel eksisteerivad assotsatsioonid paralleelselt (nt mälesus viiuli kujutisest ja selle helist), siis esinevad need nõnda ka ideede vahel. Kui aistingutevahelised assotsatsioonid esinevad üksteisele järgnevalt, eksisteerivad need ka ideede vahel järgnevuses. Eelnev kutsub esile järgneva. Antud mudeli puhul võivad uued ideed esile tulla nii eelnevast ideest kui mõnest aistingust. Mill kõrvutab oma lähenemist Hume assotsatsioonide mudeliga. Kui viimase järgi liiguvad ideed vabalt kasutades kolme printsiipi: (1) lähedus ruumis ja ajas, (2) põhjuslikkus ja (3) sarnasus, siis Milli järgi juhivad ideede kulgemist utilistrikust (motivatsiooni) käsitlusest tulenevad valu ja nauding. Valu paneb meid kontrasti printsiibi alusel mõtlema selle vastandseisundile ehk naudingule, mis tekib valu lõppemisel. Nauding omakorda juhib meie mõtted sarnasuse printsiibi alusel uuele naudingule.[7] Thomas H. Leahey on kirjeldanud Milli assotsatsiooniteooria tulemust järgnevalt: „[Assotsatsiooni reeglid], kombineerituna utilitaristliku hedonismiga, viisid täielikult mehaanilise vaimukirjelduse tekkimiseni, kus idee järgneb ideele automaatselt, jätmata ruumi tahtlikule kontrollile. Mill väitis, et tahteakt on illusioon. /.../ Vaim ei juhi tähelepanu, tähelepanu on kasu printsiibi (principle of utiltiy) poolt mehaaniliselt juhitud.“ [8]

Haridusteooria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mill oli väga huvitatud haridusteooriast. Valdav enamus kogu tema õpetusest oli rohkemal või vähemal määral haridustemaatikaga seotud. Milli järgi on hariduse eesmärgiks kasvatada häid kodanikke ning sellega vormida ühiskonda. Hariduse alla kuuluvad nii koolitarkused, poliitika-alased teadmised kui ka üldine haritus. Mill leidis, et kriminaalsuse põhjuseks on halb või vähene haridus. Vanglakaristus see-eest võimaldab halvast haridusest tulenevat probleemset isiksust ümber vormida ning muuta endised kriminaalid õiglasteks ja aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks. Tõsidust, millega ta suhtus oma haridusteooriasse, illustreerib ilmekalt see, kuidas ta kasvatas oma esmasündinud poega Jonh Stuart Milli. Viimasele õpetas ta juba varases lapsepõlves kreeka, ladina ja prantsuse keelt. Samuti ajalugu, filosoofiat ja poliitilist majandusteooriat. Haridusteooria teemal ilmus James Millil 1828 aastal "Essay on Education". Samuti käsitles ta haridustemaatikat oma esimeses teoses History of British India, kus kirjeldab Hindude kultuuri tahumatu, ignorantse ja ebausule vastuvõtlikuna. Viimase põhjuseks on tema arvates piisava hariduse puudumine. [9]


Bibliograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1818 : History of British India
  • 1822 : Elements of political economy
  • 1828 : Essays on:
  • Government
  • Jurisprudence
  • Liberty of the Press
  • Prisons and Prison Discipline
  • Colonies
  • Law of Nations
  • Education
  • 1829 : Analysis of the phenomena of the human mind
  • 1835 : Fragment on Mackintosh

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Terence Ball [1]Stanford Encyclopedia of Philosophy. 2010
  2. Terence Ball [2]Stanford Encyclopedia of Philosophy
  3. Terence Ball [3]Stanford Encyclopedia of Philosophy
  4. Terence Ball [4]Stanford Encyclopedia of Philosophy
  5. Terence Ball [5]Stanford Encyclopedia of Philosophy
  6. James Mill Essay on Government. Toim. ja sissejuhatus [[Currin V. Shields]. A Liberal Arts Press Book. The Bobbs-Merrill company, inc. Indianapolis, New York 1995
  7. James Mill [6] Analysis of the Phenomena of the Human Mind
  8. Thomas Hardy Leahey A History of Psychology: Main Currents in Psychological Though". Rourth edition. Prentice Hall, Upper Saddle River, New Jersy. 1997
  9. Terence Ball [7]Stanford Encyclopedia of Philosophy