Jakov Dolgorukov
Jakov Fjodorovitš Dolgorukov (Dolgoruki; Яков Фёдорович Долгоруков; 1659–1720) oli Vene bojaar, vürst.
Ta sai poolakast õpetaja käe all väga hea hariduse, valdas vabalt ladina keelt.
1682. aasta streletside mässu ajal asus ta avalikult tsareevitš Pjotr Aleksejevitši poolele. Viimane tegi ta oma toastolnikuks.
Tsaaritar Sofja Aleksejevna, kes kartis tema mõju vennale, saatis ta 1687 saadikuks Prantsusmaale ja Hispaaniale paluma neilt riikidelt abi eelseisvas sõjas Türgiga. Missioon ei olnud edukas.
Aastal 1689, kui tsareevitši ja tsaaritari tüli oli haripunktis, ilmus Dolgorukov ühena esimestest Peetri juurde Troitse-Sergi suurkloostrisse. Selle eest määras Peeter ta Moskva kohtuprikaasi kohtunikuks.
Aastatel 1695 ja 1696 oli ta kaasas mõlemal Azovi sõjakäigul. Ta ülendati lähedaseks bojaariks.
Kui Peeter I 1697 välismaale sõitis, jättis ta Dolgorukovi lõunapiiri valvama ja Väike-Venet jälgima.
Kui 1700 asutati Sõjaprikaas, allutati Dolgorukovile komissariaadi- ja proviandiosakond.
Narva lahingus 1700 võeti ta sõjavangi. Vangis oli ta kümme aastat, algul Stockholmis, hiljem Jakobstadis. Sealt saadeti ta kuunaril Umeå poole. Laeval oli 44 Vene vangi ja 20 rootslast. Koos kaaslastega tegi Dolgorukov rootslased relvituks ning käskis kipparil sõita Tallinna, mis oli juba Vene valduses.
Peeter I määras Dolgorukovi senaatoriks, käskides tal jätkata kindral-sõjakomissari ülesannete täitmist. Rootsis vangis olles oli Dolgorukov saanud lähedalt tutvuda Rootsi riigikorraldusega, mistõttu ta sai Peetrile kasulikuks nõuandjaks, eriti kolleegiumivalitsemise alal.
Aastal 1717 määras Peeter I Dolgorukovi Revisjonikolleegiumi esimeheks. Ta oli riigikassa tulude ja kulude range ja äraostmatu kontrolör. Ühe asja arutamisel ütles ta senatis: "Tsaarile on tõde parim teener. Kui teenida, siis mitte petta; kui petta, siis mitte teenida." (Царю правда лучший слуга. Служить — так не картавить; картавить — так не служить.) Pärimuses on palju jutte tema otsekohesusest ja äraostmatusest. Samuti paistis ta silma selle poolest, et seisis vastu Peeter I despootlikele otsustele.
Pärimuse järgi on Dolgorukov maetud Peterburi Andrease kiriku kalmistule.
Selle artikli kirjutamisel on kasutatud vene- ja prantsuskeelse Vikipeedia artiklit seisuga 7.1.2009.