Jagua keel

Allikas: Vikipeedia
jagua keel
Kõneldakse Peruus, Colombias
Piirkonnad Amazonase jõe kirdekaldal, Loreto regioonis Iquitosest Brasiilia piirini
Kokku kõnelejaid 5690 [1]
Keelesugulus

jagua keeled


    jagua keel
Keelekoodid
ISO 639-3 yad
Keele leviala

Jagua keel on jagua keelkonda (mõne allika järgi peba-jagua keelkonda) kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Peruus Amazonase ülemjooksul ning vähemal määral ka Colombias. Umbes 5700 kõnelejaga on see ohustatud keel (6b).[1]

Keelesugulus[muuda | muuda lähteteksti]

Jagua keel kuulub koos nüüdseks väljasurnud jameo keelega jagua keelkonda. Mõnes allikas arvestatakse jagua keel peba-jagua keelkonda, kuhu kuulub teistele lisaks ka peba keel ning mõnikord lisatakse neile ka masamae keel. Mõlemad keeled on väljasurnud.[2]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Jagua keelt kõneldakse Peruus Amazonase jõe ülemjooksul, Loreto regioonis Iquitosest Brasiilia piirini, ka Colombias. Jagua keele kõnelejaid on Peruus 5690 (2000. aasta seisuga), neist 2000 on ükskeelsed. Jaguaid on 6000. Keele staatus on 6b (ohustatud).[1] Suurem osa jaguatest on kakskeelsed, osates vähemalt algtasemel hispaania keelt. Isoleeritud aladel võib leiduda ka ükskeelseid jaguaid, kusjuures hinnanguliselt on ükskeelsed 75% naistest ja 25% meestest.[3] Mõned jaguad (peamised lapsed ja noored) kõnelevad ainult hispaania keelt. Peruus on 8 kakskeelset kooli, samuti õpetatakse jagua keelt piirkonna algkoolides. Emakeelne kirjaoskus on alla 1%, hispaania keeles 25–50%. Jagua keel leiab mõningast kasutust religioossetel tseremooniatel ja teenistustel.[1]

Murded[muuda | muuda lähteteksti]

Jagua keeles eristatakse kaht dialekti: alamjooksu dialekt, mida kõneldakse Capollococha läheduses, kus Amazonas jõuab Colombiasse, ning ülemjooksu dialekt, mida kõneldakse Pebasest Iquitoseni. Erinevus seisneb peamiselt fonoloogias, kuigi täheldatakse ka teatud grammatilisi erijooni.[3]

Keelenäiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Ravyąątajíy. – Ma armastan sind. / Sa meeldid mulle.

Múúy jíñuvayásiryíy. – Sinna nad jõuavad hilja.

Radyéétyarųųkyey. – Ma tahan teada.[3]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Jagua keeles märgitakse elus- ja eluta objekti kohta käivat arvsõna erinevalt. Seejuures märgistatakse kui elusobjekte ka näiteks kuud, tähti (aga mitte päikest), peegleid, fotosid, hingesid, luudasid, lehvikuid ja ananasse. Taevakehade elusobjektide alla arvestamisel on tõenäoliselt religioosne tagapõhi ning kuna oletatavalt on päikese tähtsus kohalikus religioonis tagasihoidlikum, kuulub ta elutute objektide hulka. Luudade ja lehvikute elusus võib olla tingitud sellest, et kasutamisel liigutatakse neid kiiresti edasi-tagasi ning see jätab neist elusa mulje. Ananassi kohta senini põhjendus puudub.[4]

Esimene eluta objekti kohta või loendades, teine elusolendi kohta:

1 – táraki | tíkí

2 – dárahúy | dánuhúy

3 – múmurí | múuváy

4 – dáryahúyu | dányuhúyu

5 – tádahyó | tádahyó

6 – tárakínihyátee | tíkinihyátee

7 – dárahúnihyátee | dánuhunihyátee

8 – múmurínihyátee | múúványihyátee

9 – dáryahúyunihyátee | dányuhúyunihyátee

10 – βuyahúy | βuyahúy[5]

Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Vokaalid[muuda | muuda lähteteksti]

  Eesvokaal Keskvokaal Tagavokaal
Kõrge i [i] ɨ [ɨ] u [u]
Keskkõrge e [e] o [ɔ]
Madal a [a]

[5]

Mõnel vokaalil esineb märgatavaid allofoonilisi variatsioone, näiteks /u/ võib olla [u] või [o] ja /a/ võib olla [a] või [æ].[5]

Vokaalid võivad olla nii oraalsed kui nasaalsed. Nasaalsed häälikud märgitakse konksuga (ą). Pikad häälikud on märgitud kahekordse tähega. Eristatakse 3 tüüpi vokaale:

1) vokaalid, mis kannavad alati madalat tooni, märgitakse graavisega (à);

2) vokaalid, mis kannavad alati kõrget tooni, märgitakse akuudiga (á);

3) vokaalid, mille kõrgus varieerub.[3]

Konsonandid[muuda | muuda lähteteksti]

  Bilabiaalne Dentaalne Palataalne Velaarne Glotaalne
Nasaal m [m] n [n]
Klusiil p [p] t [t] č [tʃ] k [k]
Frikatiiv s [s] h [h]
Tremulant r [ɾ]
Poolvokaal w [w] y [j]

[m] ja [n] häälduvad nasaalselt siis, kui neile järgneb nasaalne vokaal. Juhul kui järgnev vokaal on oraalne, on seda ka konsonant ([mb], [nd]).

Kõik foneemid peale /s/, /č/ ja /y/ võivad olla palataliseeritud.

/s/-l ja /č/-l esineb märkimisväärseid allofoonilisi variatsioone, olles kas kinnihoitud või mitte. Seetõttu varieerub /s/ /s/~/ts/ ja /č/ varieerub /č/~/š/.

/w/ võib häälduda kui /β/, eriti kui ta on palataliseeritud.

Sõna piires toimub metatees morfeemi lõpul asuva /y/ ja järgneva silbi vahel.[5]

Ortograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Jagua keeles kasutatakse ladina kirjaviisi ning selle jaoks arendatakse hispaania keelel põhinevat ortograafiat. Nii kirjutatakse hispaania keele eeskujul häälik /k/ tekstis kui qu, kui talle järgneb eesvokaal või /ɨ/, ning muudel juhtudel kui c. /č/ asemel kirjutatakse sageli ch, /w/ asemel v ning /h/ asemel j. Samuti märgitakse nasalisatsiooni tihtipeale lainega (ã), mitte traditsiooniliselt konksuga (ą).[6]

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Jagua keel on polüsünteetiline: suurem osa sõnu koosneb mitmest morfeemist ja üksik sõna võib sisaldada rohkem kui üht tüve. Keskmine verb koosneb 3–4 morfeemist, kuid nende positsioon ei ole kuigi kindel. Seejuures on jagua keel suhteliselt aglutinatiivne, kuivõrd sõna piires on võimalik morfeemipiire enamasti selgelt eristada. Mõne vokaali, nasaali või /y/ kokkusattumisel morfeemipiiril võib toimuda sulandumine.[7]

Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa jaguakeelseid lauseid algab verbiga, millele järgnevad subjekt ja objekt (VSO). Keeles puuduvad eessõnad, mis on VSO-tüüpi keelte puhul üpris ebaharilik, kuid see-eest esineb hulgaliselt järelsõnu. Jagua keeles on üle 40 nimisõnatüübi, omadussõnad praktiliselt puuduvad. Omadust väljendava sõna saamiseks varieeritakse nimisõnu teiste nimisõnade, tüüpide või sufiksitega. Ka adverbe ja asesõnu on suhteliselt vähe ning needki liituvad tavaliselt verbiga.[7]

Huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]

Jagua keeles on 5 minevikuvormi, mille kasutus oleneb sellest, kui palju aega on sündmusest möödas.

Aeg Kasutus Liide Näide Tõlge
Lähiminevik 1 Mõned tunnid rääkimise hetkest -jásiy rayąąsiy

{ray-jiya-jásiy}

1sg-minema-prox1

Ma läksin (täna hommikul).
Lähiminevik 2 Kuni päev rääkimise hetkest -jáy rįįnúújeñíí

{ray-juųnnúúy-jay-níí}

1sg-nägema-prox2-3sg

Ma nägin teda (eile).
Minevik 1 Nädal kuni paar kuud rääkimise hetkest -siy sadííchimyaa

{sa-díí-siy-maa}

3sg-surema-pst2-perf

Ta suri (vahemikus nädal kuni kuu tagasi).
Minevik 2 Paar kuud kuni paar aastat rääkimise hetkest -tíy sadíítímyaa

{sa-dííy-tíy-maa}

3sg-surema-pst2-perf

Ta suri (vahemikus paar kuud kuni paar aastat tagasi).
Minevik 3 Rohkem kui paar aastat rääkimise hetkest. Jutustav minevik -jada/-janu raryúpeeda

{ray-rupay-jada}

1sg-be.sündima-pst3

Ma sündisin (palju aastaid tagasi).

[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 [1] Ethnologue (vaadatud 20. novembril 2013)
  2. [2] Amazon-Indians (vaadatud 20. novembril 2013)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Payne, T. E.>, The Twin Stories: Participant Coding in Yagua Narrative, Berkeley: University of California Press, 1993
  4. Payne, Doris Lander. "Noun Classification in Yagua". Noun Classes and Categorization (inglise keeles). 1986: University of Oregon. Vaadatud 22. november 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 [3] Wikipedia (vaadatud 20. novembril 2013)
  6. Payne, Doris Lander (1985). "Aspects of the Grammar of Yagua: A Typological Perspective" (PDF) (inglise keeles). University of California. Vaadatud 22. november 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. 7,0 7,1 Payne, Doris Lander (2004). "Yagua (Peba-Yaguan)". Morphologie: Ein Internationales Handbuch Zur Flexion und Wortbildung, Volume 2 (inglise keeles). Berlin. Vaadatud 22. november 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  8. [4] WALS (vaadatud 20. novembril 2013)