Jacques Rosenbaum

Allikas: Vikipeedia

Jacques Gustav-Adolf Rosenbaum-Ehrenbusch (1. juuli 1878 Haapsalu6. jaanuar 1944 Berliin) oli baltisaksa päritolu Eesti arhitekt.

Aastatel 1904–1907 oli ta Tartu linnaarhitekt. Rosenbaum on tuntud Tallinna projekteeritud juugendstiilis hoonete järgi.

Elukäik[1][muuda | muuda lähteteksti]

Leppenbergi üürimaja, Roosikrantsi 15

Jacques Rosenbaum sündis 1. juulil 1878 Haapsalus Moritz Leonhard Gabriel Rosenbaumi (1846–1907) ja Mathilde von Liphardti peres teise lapsena.

Aastatel 1889–1896 õppis Rosenbaum Tallinna Peetri reaalkoolis. Seejärel astus Riia Polütehnilisse Instituuti, kus õppis esialgu keemiat (1896–1898), aga vahetas selle arhitektuuri vastu ning lõpetas kooli 1904. aastal. Rosenbaum kuulus korporatsiooni Rubonia.

1897 abiellus Rosenbaum Adrienne Kerkoviusega (1879–1971). Paaril oli kokku viis last.

1904–1907 töötas Rosenbaum Tartu linnaarhitektina.

1907 asus arhitekt Tallinna, kus oli kuni 1912 kubermanguvalitsuse ehitusosakonna nooreminsener, kuulis linna volikokku, 1916–1918 töötas vanemtöödejuhatajana Merekindluse Valitsuses. Tallinna perioodi jääb ka enamik tema ehitustellimusi.

I maailmasõja ajal lahkus arhitekt perega Eestist ning kolis Saksamaale Greifswaldi. 1920. aastate algul naasis Rosenbaum Tallinna, kuid ei jäänud sinna püsivalt. Tema viimaseks Eestisse ehitatud projektiks jäi Meremeeste Kodu, mis valmis 1926. 1932 astus ta koos naisega Hitleri natsionaalsotsialistlikku töölisparteisse NSDAP. 1930. aastatel töötas ta Luftwaffes tehnikuna, hiljem relvastuse ja sõjatööstuse ministeeriumis. Jacques Rosenbaum suri 6. jaanuaril 1944 Berliinis.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Reichmanni maja Pikk 23/25

Jacques Rosenbaumi loomingut iseloomustab nii stiililine kui ka tüpoloogiline mitmekesisus: tööstusehitistest juudi mausoleumini, neostiilidest juugendi ja selle retrospektiivideni. Tema loomingu kõrgaeg jääb aastate 1909–1914 vahelisse perioodi. Hoonete skulpturaalse dekoori osas tegi arhitekt tihedat koostööd skulptor August Volziga. Rosenbaumi tellijateks olid baltisakslased. Eesti tellijale jäi Rosenbaumi arhitektuurikeel ilmselt liiga saksalikuks. 1920. aastatel arhitekti viljeldud rohke ornamentikaga arhitektuur vanamoodsaks, millele oli raske leida tellijat nii Saksamaal kui ka Eestis.[1]

Rosenbaumi teadaolevalt esimene teostatud projekt on Reinhold Reichmanni maja Pikk 23/25. Hoone arhitektuur on saksa uusrenessansi, uusmanerismi ja juugendi segu. Fassaadi ilmestavad maskaroonid, draakonid ja katusel uudishimuliku mehe skulptuur. Ka 1910 valminud Pikk 18 fassaadi ehib rohke juugendlik dekoor. Heimatstiili ja vahvärkarhitektuuri arhitekti loomingus esindavad Seewaldi haigla ehitised ning arhitekti oma majad Pirita tee ääres. Rosenbaum projekteeris ka tööstusarhitektuuri. Tema projekteeritud on mitu hoonet Fahle tselluloositehase kompleksis ning Grünwaldti nahavabrik Maakri tänaval. Tema loomingusse kuuluvad Laupa mõisa peahoone, Leppenbergi üürimaja Roosikrantsi 15 ning mitu väiksemat villat.[1]

Valminud töid[muuda | muuda lähteteksti]

Hoone Aadress Valmimisaeg Pilt
Reichmanni maja Pikk 23/25, Tallinn 1908–1909
Levinovichi mausoleum (hävinud) Siselinna kalmistu juudi osa, Tallinn 1910
Laupa mõisa peahoone Järvamaa 1910–1913
Leppenbergi üürimaja Roosikrantsi 15, Tallinn 1912
Meremeeste Kodu Uus-Sadama 14/Tuukri 13, Tallinn 1924–1926
Ferdinand Treublut' maja (Draakoni galerii) Pikk 18, Tallinn 1909–1910
Höppener & Co pank Harju tn 9, Tallinn 1908–1909
Grünwaldti nahavabriku hooned (ümber ehitatud) Maakri 19 ja 21, Tallinn 1909–1912
Oma majad Pirita tee 10 (hävinud) ja 12, Tallinn 1911–1912
Pirita tee 10
Pirita tee 12
Seewaldi vaimuhaigla hooned Paldiski mnt 52, Tallinn 1908–1910
Ravihoone naistele
Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus
Fahle tselluloositehase hooned
  • Tuletõrjehoone
  • Administratiivhoone
  • Hoonekorpused Tartu mnt ääres
Masina 20; 22, Tallinn 1911–1914
Tuletõrjehoone

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Karin Hallas-Murula (2010). Tallinna juugendarhitektuur. Jacques Rosenbaum (1878 - 1944). Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]