Jack London

Allikas: Vikipeedia
Jack London, 1900
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ameerika kirjanikust; Briti jooksja kohta vaata artiklit Jack London (kergejõustiklane); poksija kohta vaata artiklit Jack London (poksija); ettevõtja kohta vaata artiklit Jack London (ettevõtja)

Jack London (tegelikult John Griffith Chaney; 12. jaanuar 187622. november 1916) oli ameerika kirjanik ja ajakirjanik.

1897. aastal Alaska osariigis Klondike'is kulda otsinud London hakkas pidevalt kirjutama 1898. aastal. Kuulsaks sai ta 1903. aastal jutustusega "Ürgne kutse", mille eest ajaleht The Saturday Evening Post maksis Londoni esimese suurema honorari (750 USA dollarit) ja mille raamatuna väljaandnud Macmillani kirjastus korraldas suure reklaamikampaania.

1903. aastal ilmunud dokumentaalraamatu "The People of the Abyss" ("Kuristiku rahvas") jaoks andmeid kogudes elas London mitu kuud Inglismaal, Londoni linna toonases vaestelinnaosas East Endis, ööbides korduvalt tänaval ja töömajades. Raamat tekitas Briti ühiskonnas laialdase diskussiooni, mille tagajärjeks olid mitmed reformid sotsiaalhoolekandes ja tööseadustes. Praeguseks kuulub teos uuriva ajakirjanduse klassikasse.

1904. aastal palkas ajaleht San Francisco Examiner Jack Londoni korrespondendiks Vene-Jaapani sõtta. Sõjakorrespondendina Jaapani poolel arreteeriti ta kolm korda ning vabanes viimasel korral alles pärast USA presidendi Theodore Roosevelti isiklikku sekkumist.

1908. aastal avaldati Londoni ulmeromaan "Raudne kand", milles ennast kommunistide jaoks liiga vasakpoolseks nimetanud London kujutas inimkonna tulevikku satiiriliselt ja süngetes toonides. 1909. aastal ilmus raamatuna Londoni autobiograafiline romaan "Martin Eden" töölisnoorukist, kes võitleb end välja kirjandusliku eduni. Paljude tema teoste taustaks on inimeste suhted loomade ja metsiku loodusega, millest ta omandas kogemused Klondike'is. Kullakaevajana haigestus ta skorbuuti, mis koos mitme muu haiguse ja alkoholismiga avaldasid tugevat mõju ta elule vanemas eas.

Poliitilistelt vaadetelt oli London sotsialist, ehkki mitte teoreetik. 1901. ja 1905. aastal kandideeris ta suurema eduta San Francisco linnapeaks. Ta avaldas ka kaks poliitilist esseekogumikku "The War of the Classes" ("Klasside sõda", 1905) ja "Revolution, and other Essays" ("Revolutsioon ja teised esseed", 1906). George Orwell on pidanud Londoni vaimustust individualismist, ürgsest jõust ja vägivallast fašistlikuks.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jutustused, jutukogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Elu seadus" (lühijutud: Elu seadus; Nam-Bok valelik; Üksildase pealiku haigus; Mapuhi maja; Mauki; McCoy; Yah! Yah! Yah!; Hundipoeg; Kaugel maal; Mehed Forty Mile'ist; Valge Vaikus; Hingekarjase prerogatiiv; Kuninga naine; Põhjala Odüsseia; Poksija Tom King; Taanduja). Tõlkinud Aleksander Känd; eessõna: Auguste Pärn. Tartu/Tallinn, Loodus, 1939, 336 lk
  • "Armastus elu vastu" (jutustused). Tõlkinud Aadu Hint. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1950, 202 lk
  • "Ürgne kutse. Valgekihv". ER, Tallinn 1975, 376 lk ("Ürgne kutse", tõlkinud Ester Heinaste; "Valgekihv", tõlkinud Marta Sillaots; "Eluarmastus", tõlkinud Leo Anvelt; "Pruun hunt", "Usaldus", "Too Laik"; "Valetaja Nam-Bok", tõlkinud Ester Heinaste)
  • "Lõke". Tõlkinud Ester Heinaste. LR 1976, nr 2, 56 lk (lühijutud: Teelolija terviseks; Valge vaikus; Lõke; Lihtsalt liha)
  • "Eluihk" (valimik: Teelolija terviseks; Valge vaikus; Naiste visadus; Lõke; Kaugel maal; Eluarmastus; Pruun Hunt; Usaldus; Too Laik; Valetaja Nam Bok; Lugu Kiišist; Mapuhi maja; "Lihtsalt liha"; Mehhiklane; Ürgne kutse). Tõlkinud Ester Heinaste, Leo Anvelt ja Aadu Hint. ER, Tallinn 1981, 296 lk
  • "Teadmamees" (Lugu Kiišist; Teadmamees; Naiste visadus; Hiinlane; Mapuhi maja; Armastus elu vastu; Tükk liha). Nõmm & Co, Tallinn 1995, 112 lk
  • "Havai jutud". Tõlkinud Eva Luts. Kirjastus Fantaasia, Tartu 2003, 72 lk
  • "Kahekili kondid" (jutustused). Tõlkinud Eva Luts, Elise Schneider ja Kaspar Kalvet. Fantaasia, Tartu 2004, 132 lk
  • "Valge mehe tava" (lühijutud: Hõbeunenägu; Ulualune; Sacramento jõe kaldad; Põhjavalguse tütar; Ebapäikese tee; Ootamatu). Tõlkinud Jaana Talja. Fantaasia, Tartu 2006, 110 lk

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Irving Stone, "Meremees sadulas. Jack Londoni elulugu". Tõlkinud Ülo Kurvits. Biograafiline sari, Eesti Raamat, Tallinn 1968, 316 lk
  • Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel (kõrgkooliõpik), Valgus, Tallinn 1974, lk 483–502
  • Vil Bõkov, "Olen palju elanud..." (katkendeid esseest "Jack Londoni jälgi mööda") – järelsõnana väljaandele: J. London, "Ürgne kutse. Valgekihv", Tallinn 1975, lk 351–367

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]