Jaapani ebaküdoonia

Allikas: Vikipeedia
Jaapani ebaküdoonia
Chaenomeles japonica 02.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Roosilaadsed Rosales
Sugukond: Roosõielised Rosaceae
Alamsugukond: Õunapuulised Pomoideae
Perekond: Ebaküdoonia Chaenomeles
Liik: Jaapani ebaküdoonia
Ladinakeelne nimetus
Chaenomeles japonica
Lindl. ex Spach

Jaapani ebaküdoonia ehk näsaline ebaküdoonia ehk madal ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) on roosõieliste sugukonda ebaküdoonia perekonda kuuluv heitlehine põõsas.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Berberis obninsk.jpg

Jaapani ebaküdoonia on 0,6–1 m kõrgune, sageli laiuv, kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline põõsas. Oksad kaetud madalate näsadega ning asteldega.

Lehed munajad kuni piklikmunajad, täkilissaagja servaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad.

Jaapani ebaküdoonia viljadeks on väikese õuna suurused, tiheda liha ja hea lõhnaga õunviljad. Oktoobris valmivad viljad on hapud, kollased või rohelised.

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebaküdoonia ei ole meil täielikult talvekindel. Karmimal talvel külmuvad lumest välja ulatuvad oksaotsad, et aga lume sees olev põõsas säilib, siis külmumine saaki enamasti palju ei mõjuta. Põõsad ei kasva üle 1 m kõrgeks. Ühe põõsa saak on kaks kuni kolm, parimal juhul kuni viis kilo vilju. Eestis on üksikuid ärilisi istandikke, rohkem on ebaküdoonia kasvatamine levinud Lätis.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teda kasvatatakse Eesti aedades peamiselt ilutaimena. Kuna tegu on heitgaase taluva, põuakindla ja kärpimist taluva vähenõudliku liigiga, kasutatakse haljastuses üksikpõõsastena või grupiti murus, vabakujulise või pügatava hekina, muruservades jne.

Ebaküdoonia kollased viljad sisaldavad rohkelt seemneid, mis teeb nende puhastamise küllaltki tülikaks. Kodumajapidamistes on kõige levinumaks kasutusviisiks olnud viljade suhkrus säilitamine. Suhkrustunud viile saab kasutada sidruni kodumaise aseainena.

On aretatud rida sorte: 'Cido' - õied oranzpunased, viljad kuldkollased valmivad septembri alul. Tuntakse ka teisendit Chaenomeles japonica var.alpina, mis on poollamanduvate vartega madal põõsas väga ilusate säravoranžide õitega. Viljad on väiksemad, kui põhiliigil[1].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]