Jaan Timusk

Allikas: Vikipeedia

Jaan Timusk (sündinud 2. jaanuaril 1935 Narvas) on eesti tehnikateadlane ja poliitik.

Elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta põgenes vanematega 1944. aastal Rootsi, sealt 1951. aastal edasi Kanadasse. [1]

Ta sai 1958. aastal Toronto Ülikoolis bakalaureuse- ja 1961. aastal magistrikraadi[2] ehitusinsenerina. 1961. aastal läbis ta stipendiaadina doktorantuuri Londoni Ülikoolis (1963–1965[2]), kus kaitses 1969. aastal väitekirja "Creep of Concrete under Biaxial Loading".[1]

Juba magistriõppe ajal oli ta assistent ja lektor Toronto Ülikooli ehitusinseneriosakonnas, õpetades mehaanika, staatika ja ehitusmaterjalidega seotud aineid. Doktorantuuri järel jätkas Jaan Timusk õppejõu ametit vanemõpetajana, dotsendina ja aastatel 1982–1997 professorina, pärast seda emeriitprofessorina.[1]

Jaan Timusk on olnud külalisuurijaks ja –professoriks Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis (1977–1978), Briti Columbia Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis (1995) ning Eesti Maaülikoolis (2005). Ta on aidanud täiendada Maaülikooli erialaraamatukogu ning koostanud õppevahendeid. [1]

Ta on olnud Ontario valitsuse ehitustööstuse strateegia nõukogu ja Toronto Ülikooli ehitusfüüsika osakonna juhataja. Mitmed Kanada ja rahvusvahelised erialaseltsid on kaasanud Jaan Timuskit oma tegevusse ning ehitusnormide ja standardite komisjonide töösse.[1]

Lisaks on ta olnud tegev Kotkajärve Metsaülikoolis, Eesti Rahvusnõukogus Kanadas, Kanada Eestlaste Kultuurifondis, Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogus/Eestlaste Kesknõukogus Kanadas, Eksiilvalituse kabinetis (teedeminister 1990–1992) jm. Ta on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.[1]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Timusk abiellus 1958. aastal, tal on kaks poega.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Jaan Timusk, audoktor" Estonian World Review, 9. märts 2007
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 TIMUSK, JAAN TLÜAR väliseesti isikud (vaadatud 2. aprill 2012)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eestlase leiutis: nisu uueks materjaliks ehitamisel. Eesti Päevaleht, 27. veebruar 1971, nr. 16, lk. 1 ja 11.