Jaan Tammann
Jaan Tammann (4. juuli 1832 Selja – 3. oktoober 1890 Sikana) oli eesti rahvusliku liikumise tegelane.
Jaan Tammann sündis Tori kihelkonnas Seljal taluniku pojana. Kuigi oli tegemist terase poisiga, jäi tema haridustee lünklikuks ja ta pidi end täiendama iseõppimise teel. Noorena teenis ta endale elatist mitmesuguste töödega (raamatuköitjana, ehitustöölisena), kuni asus tegutsema ehitusettevõtjana. Aastal 1864 võttis ta ette riskantse sammu, laenates sugulastelt raha ja napsas saksa ehitusettevõtjate eest Pärnu suure koolimaja ehitamise tellimuse. Veel mõne koolimaja ehitamisele järgnesid õigeusu kirikud. Kuna ta oli usaldusväärne ja osutus võrreldes saksa meistritega küllaltki odavaks, sai ta üha suuremaid tellimusi. Aastal 1871 sõlmiti temaga leping nelja õigeusu kiriku ehitamiseks Tartumaal. Selle tööga sai ta suurepäraselt hakkama. Tööga saadud raha ta ei lasknud tuulde, vaid ostis selle eest endale Sikanas talu, mis andis välja mõisa mõõdu. See oli oma aja üks moodsamaid majapidamisi, kus ei puudunud aurumasinad ja hobusekasvandus.
Majapidamise kõrval hakkas ta kaasa lööma ka rahvuslikus liikumises, pöörates tähelepanu majanduslikule arengule. Aastal 1868 pöördus ta Johann Voldemar Jannseni poole ettepanekuga eesti põllumeeste seltside asutamiseks. Jannsen haaras ettepanekust kinni ning esitas Pärnu Põllumeeste Seltsi kõrval võimudele kinnitamiseks ka Tartu Põllumeeste Seltsi põhikirja. Aastal 1870 rajatigi mõnekuise vahega Tartu ja Pärnu Põllumeeste Seltsid. Aastal 1871 asutati põllumeeste seltsid ka Võrus ja Viljandis. Tammann lõi kaasa Aleksandrikooli liikumises ja ta valiti 1870. aastal Eesti Aleksandrikooli peakomitee liikmeks ning tema majanduslik mõtlemine aitas Aleksandrikoolile hea tulundusliku aluse luua. Kuuldes, et Põltsamaa lähedal on odavalt müüki pandud Kaarlimõisa hooned, ostis ta need hooned (3623 rubla eest) ära ja müüs need hiljem sama hinnaga Aleksandrikoolile edasi (hoonete tegelik väärtus oli 20 000–30 000 rubla). Emakeelse kooli ideest innustatuna ehitas ta oma projekti järgi ja osaliselt ka oma rahaga Torisse uhke koolimaja, kuhu plaaniti asutada eestikeelne reaalkool. Tema projekti järgi ehitati ka Viira ja Leevi koolimaja. Ta oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi liige[1].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Heinrich Rosenthal. Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve välte. Mälestusi aastatest 1869-1900 Eesti Päevaleht 2010, lk.87